Ussikeste elu on lihtne ja kui mitte
arvestada ohtu sattuda mõne linnu noka vahele, siis enamasti ka täiesti
hirmuvaba. Vähemalt nii paistab see inimese vaatevinklist.
Novaator teeb ajalehe The Independent vahendusel ülevaate eelmise aasta veidratest teaduseksperimentidest, mille taga peitub siiski soov leida lahendusi inimkonda vaevavate hädade vastu. Alusta lugemist siit: Veidrad eksperimendid: Miks kasu on känguru kõhutuulest? Niisiis, muretud ussikesed. Mingil põhjusel otsustasid aga USAs Seattle’is asuva Fred Hutchinsoni vähiuuringute keskuse teadlased anda ussidele antidepressante. Nad avaldasid oma eksperimentide kohta artikli ajakirjas Nature.
Eesmärk polnud üldse ravida ussikeste depressiooni. Michael Petraschecki juhtimisel töötanud teadlased üritasid pikendada ümarusside (Caenorhabditis elegans) eluiga. Umbes millimeetri pikkused ussikesed elavad keskmiselt kolm nädalat.
Katseid ei tehtud mitte ainult antidepressantidega. Ligi 80 000 erineva toimeaine hulgast võeti juhuvalikul veel mitmeid, et näha, kas mõni neist pikendab usside elu. Osa ravimeid andis tõepoolest soovitud tulemuse, eriti antidepressant mianserin, mis pikendas ussikeste eluiga ligi 30 protsenti. Ehk ussikese elule andis ravim tervelt nädala lisaks.
Mianserin tekitas ussikesele tunde, et ta nälgib, kuid toitainete puudust tegelikult polnud. Siiski vajab selgitamist, miks mianserin elu pikendas.
Võib-olla on Petraschecki töö samm igavese nooruse eliksiiri leidmise suunas? „See on ülepingutatud järeldus, et kui ussid elavad kauem, siis elavad ka inimesed,” ütles ta. „Aga ma loodan, et see aitab meil mõista vanadusega seotud haigusi. Kas need ravimid leevendavad neid haigusi? Kui jah, siis kuidas?”
Seotud lood
Mullu tegid teadlased päris mitmeid
veidraid katseid. Miks? Briti leht The Independent tegi ülevaate.
Teadlased on võtnud eesmärgiks kaardistada
paljude elusorganismide genoomid, alates pärmist ja riisist kuni inimeseni
välja. Mis kasu on aga kõõmaseene genoomi kirjeldamisest?
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.