Mullu tegid teadlased päris mitmeid
veidraid katseid. Miks? Briti leht The Independent tegi ülevaate.
Austraalias Queenslandis neli aastat kestnud uuringud, mille tulemused avaldati mullu detsembris oli tõeline sensatsioon: känguru kõhutuul on keskkonnasõbralik! Teadlased eraldasid känguru soolestikust bakteri, mis hoolitseb selle eest, et känguru kõhutuul ei sisalda metaani, mis on kasvuhoonegaasina süsinikdioksiidist oluliselt tõhusam.
Athol Klieve’i juhtimisel töötanud teadlased loodavad, et seda teadmist kasutades on võimalik muuta veiste seedeprotsess oluliselt kliimasõbralikumaks. Veiste seedimise käigus tekib nii palju metaani, et näiteks Austraalias langeb veiste süüks 14 protsenti selles riigis atmosfääri paisatud kasvuhoonegaasidest. Veistest rohkem kasvuhoonegaase toodavad vaid elektrijaamad.
Känguru soolestikus leiduvad bakterid üleviiduna veiste soolestikku oleks teadlaste arvates pikk samm oluliselt keskkonnasõbralikuma loomakasvatuse suunas.
Aga see pole ainus saladus, mis peitub känguru kõhus. Metaani asemel tekib seal atsetaati, kemikaali, mis soodustab seedimist. Kui kariloomi toita kängurult pärit baktereid sisaldava toiduga võiks veised ka kiiremini kasvada.
Söödalisandid, mis ei lase metaanil tekkida, võivad jõuda turule juba kolme aasta jooksul. Aga osa teadlasi on arvamusel, et milleks üldse kasvatada veiseid või lambaid, parem oleks süüa känguruliha. See aitaks Austraalias kärpida kukkurloomade arvukust, sest mõnes Austraalia osas on loomakarjadest saanud tõsine nuhtlus. Känguruliha kiidavad ka tarbijad, see on väherasvane ning sisaldab palju valku.
Seotud lood
Mullused veidramad eksperimentidest tegi
ülevaate The Independent. Alusta lugemist siit: Veidrad eksperimendid: Miks kasu on känguru
kõhutuulest?
The Independent teeb ülevaate 2007. aasta
teaduseksperimentidest, mis esmapilgul tunduvad väga veidrad. Alusta sarja
lugemist siit: Veidrad eksperimendid: Miks kasu on känguru
kõhutuulest?
Kui anda lehmadele sööta, mis tekitab neil
vähem röhatusi, vähendab see kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist, teatasid
Briti teadlased eile.
Ussikeste elu on lihtne ja kui mitte
arvestada ohtu sattuda mõne linnu noka vahele, siis enamasti ka täiesti
hirmuvaba. Vähemalt nii paistab see inimese vaatevinklist.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.