Veidrad eksperimendid: Mis kasu on känguru kõhutuulest?

Austraalias Queenslandis neli aastat kestnud uuringud, mille tulemused avaldati mullu detsembris oli tõeline sensatsioon: känguru kõhutuul on keskkonnasõbralik! Teadlased eraldasid känguru soolestikust bakteri, mis hoolitseb selle eest, et känguru kõhutuul ei sisalda metaani, mis on kasvuhoonegaasina süsinikdioksiidist oluliselt tõhusam.

Athol Klieve’i juhtimisel töötanud teadlased loodavad, et seda teadmist kasutades on võimalik muuta veiste seedeprotsess oluliselt kliimasõbralikumaks. Veiste seedimise käigus tekib nii palju metaani, et näiteks Austraalias langeb veiste süüks 14 protsenti selles riigis atmosfääri paisatud kasvuhoonegaasidest. Veistest rohkem kasvuhoonegaase toodavad vaid elektrijaamad.

Känguru soolestikus leiduvad bakterid üleviiduna veiste soolestikku oleks teadlaste arvates pikk samm oluliselt keskkonnasõbralikuma loomakasvatuse suunas.

Aga see pole ainus saladus, mis peitub känguru kõhus. Metaani asemel tekib seal atsetaati, kemikaali, mis soodustab seedimist. Kui kariloomi toita kängurult pärit baktereid sisaldava toiduga võiks veised ka kiiremini kasvada.

Söödalisandid, mis ei lase metaanil tekkida, võivad jõuda turule juba kolme aasta jooksul. Aga osa teadlasi on arvamusel, et milleks üldse kasvatada veiseid või lambaid, parem oleks süüa känguruliha. See aitaks Austraalias kärpida kukkurloomade arvukust, sest mõnes Austraalia osas on loomakarjadest saanud tõsine nuhtlus. Känguruliha kiidavad ka tarbijad, see on väherasvane ning sisaldab palju valku.

Loe edasi: Veidrad eksperimendid II: Milleks konnale teflon?