Teadlased on võtnud eesmärgiks kaardistada
paljude elusorganismide genoomid, alates pärmist ja riisist kuni inimeseni
välja. Mis kasu on aga kõõmaseene genoomi kirjeldamisest?
Keda see võiks huvitada, küsib The Independent ülevaates mõnedest 2007. aasta veidramatest teaduseksperimentidest. Alusta sarja lugemist siit:
Veidrad eksperimendid: Miks kasu on känguru kõhutuulest?Kuid ometi sekveneeriti maailma ühes kõige moodsamas laboris mullu kõõmaseene (Malassezia globosa) genoom. See seen on põhjuseks, miks rohkem kui poolte inimeste peas on kõõm ning tihti võib kõõmatükikesi näha pudenenuna tumedatel pintsakuõlgadel.
„Kõõma kontrolli alla saamiseks on ainus võimalus – šampoonid, mis tapavad kõõmaseene,” selgitas kodu- ja kosmeetikakaupade gigant Procter Camble’i Miami Valley innovatsioonikeskuses töötav Thomas Dawson. Kahjuks pole šampoonist tihti abi, sest kõõmaseen on suutnud peanahaga nii kohaneda, et šampoon ei mõju.
Kuidas siis võidelda kõõmaseenega? Selleks oli esmalt vaja teada saada, kuidas seen toimib. Nii võeti eesmärgiks saada üksikasjalik ülevaade kõõmaseene DNAst. Novembris ajakirjas Proceedings of National Academy of Sciences ilmunud artikkel kirjeldab, kuidas Dawsoni töörühm kasvatas kümme liitrit kõõmaseent – sellest kogusest piisaks, et tekitada kümnele miljonile inimesele pähe kõõm. Seejärel sekveneeriti seene geenid.
„Nüüd on võimalik uurida, kuidas toimivad koos kõõmaseen ja peanahk,” ütles Dawson. Selgus, et kõõmaseen suudab eritada 50 erinevat ensüümi, mis võivad põhjustada kõõma. „Loodame luua šampooni, mille koostises on aineid, mis suudavad tungida seene sisse või siis leida viise selleks, et taastada inimese peanahas loomulik tasakaal, nagu on nende inimeste peas, kel pole kõõma.”
Seotud lood
Mullu tegid teadlased päris mitmeid
veidraid katseid. Miks? Briti leht The Independent tegi ülevaate.
The Independent teeb ülevaate 2007. aasta
teaduseksperimentidest, mis esmapilgul tunduvad väga veidrad. Alusta sarja
lugemist siit: Veidrad eksperimendid: Miks kasu on känguru
kõhutuulest?
Ussikeste elu on lihtne ja kui mitte
arvestada ohtu sattuda mõne linnu noka vahele, siis enamasti ka täiesti
hirmuvaba. Vähemalt nii paistab see inimese vaatevinklist.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.