The Independent teeb ülevaate 2007. aasta
teaduseksperimentidest, mis esmapilgul tunduvad väga veidrad. Alusta sarja
lugemist siit: Veidrad eksperimendid: Miks kasu on känguru
kõhutuulest?
Lisaks sellele, et poliitikud jäävad vahel kaamera ees ninanokkimisega vahele ning nohu ajal teeb vesine nina tõelist piina, aitab nina limaskestades tekkiv tatt meil lõhnu ära tunda.
Tati sees eristatakse erinevaid kemikaale, mis eristavad maasikate lõhna näiteks sibulalõhnast. Need ained suudavad tatis edasi liikuda erinevate kiirustega ning jõuda seega ka lõhnaretseptoriteni eri aegadel.
Kui lõhnu sel kombel eristada ja analüüsida, aitab tatt lõhnu kiiremini ja täpsemalt ära tunda.
Aprillis leidis Warwicki ülikooli professor Julian Gardner lahenduse, kuidas teha paremaks elektroonilised ninad, mille kallal ta oli juba aastaid töötanud. Sellised ninad kuluvad ära näiteks kunstlike lõhnainete tootmisel või kasvõi krõbekartulite kvaliteedikontrollis.
Selleks loodi polümeer, mis suudab täita samu funktsioone, mida inimese ninas tatt, tegelikult on see isegi samasuguse koostisega. Täiustus parandas kunstninade lõhnataju vähemalt viis korda.
Seotud lood
Robotninad on võimelised välja nuuskima pomme ja
saastunud õhku, aga mõned lihtsad ülesanded käivad neil üle jõu. Näiteks banaani
ja piparmündi lõhnal robot vahet teha ei oska.
Mullu tegid teadlased päris mitmeid
veidraid katseid. Miks? Briti leht The Independent tegi ülevaate.
Teadlased on võtnud eesmärgiks kaardistada
paljude elusorganismide genoomid, alates pärmist ja riisist kuni inimeseni
välja. Mis kasu on aga kõõmaseene genoomi kirjeldamisest?
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.