The Independent teeb ülevaate 2007. aasta
teaduseksperimentidest, mis esmapilgul tunduvad väga veidrad. Alusta sarja
lugemist siit: Veidrad eksperimendid: Miks kasu on känguru
kõhutuulest?
Lisaks sellele, et poliitikud jäävad vahel kaamera ees ninanokkimisega vahele ning nohu ajal teeb vesine nina tõelist piina, aitab nina limaskestades tekkiv tatt meil lõhnu ära tunda.
Tati sees eristatakse erinevaid kemikaale, mis eristavad maasikate lõhna näiteks sibulalõhnast. Need ained suudavad tatis edasi liikuda erinevate kiirustega ning jõuda seega ka lõhnaretseptoriteni eri aegadel.
Kui lõhnu sel kombel eristada ja analüüsida, aitab tatt lõhnu kiiremini ja täpsemalt ära tunda.
Aprillis leidis Warwicki ülikooli professor Julian Gardner lahenduse, kuidas teha paremaks elektroonilised ninad, mille kallal ta oli juba aastaid töötanud. Sellised ninad kuluvad ära näiteks kunstlike lõhnainete tootmisel või kasvõi krõbekartulite kvaliteedikontrollis.
Selleks loodi polümeer, mis suudab täita samu funktsioone, mida inimese ninas tatt, tegelikult on see isegi samasuguse koostisega. Täiustus parandas kunstninade lõhnataju vähemalt viis korda.