Robotninad on võimelised välja nuuskima pomme ja
saastunud õhku, aga mõned lihtsad ülesanded käivad neil üle jõu. Näiteks banaani
ja piparmündi lõhnal robot vahet teha ei oska.
Inglismaa Warwicki ülikooli teadlased leidsid vahendi, kuidas robotite haistmist tunduvalt parandada. Lahenduseks on sünteetiline tatt.
Nii nagu inimese ninas püüab limaskest kinni molekule ning juhib neid lõhnaretseptoriteni. Lõhna tuvastamise kiirus sõltub sellest, kui kiiresti molekul limas lahustub. Näiteks lahusti molekulid teevad seda aeglasemalt kui piparmünt.
Teadlased teatasid, et kunsttatt suutis elektroonilise nina tundlikkust suurendada viis korda, lõhnade äratundmine muutus kiiremaks ning nina suutis näiteks piima ja vanilje lõhnal vahet teha. Varem polnud see võimalik.
Insener Julian Gardner, kes kunsttati uuringuid juhtis ütles, et elektroonilised ninad võiksid haiglatesse jõuda aastal 2011, nende kasutusalaks võiks olla näiteks kurgu- või silmahaiguste avastamine ammu enne seda, kui ilmuvad mingid silmale nähtavad sümptomid.
Seotud lood
Hiljuti ilmusid nii Euroopas kui USAs
teated uut laadi väikesemõõtmeliste keskkonnasensorite loomisest.
The Independent teeb ülevaate 2007. aasta
teaduseksperimentidest, mis esmapilgul tunduvad väga veidrad. Alusta sarja
lugemist siit: Veidrad eksperimendid: Miks kasu on känguru
kõhutuulest?
Harvardi ülikooli teadlastel õnnestus
luua lendav robotputukas, mis tulevikus võiks leida rakendust luures või aidata
avastada mürgiseid kemikaale.
USA teadlastel õnnestus toota laboris lõhna
tundvaid retseptoreid, mis tähendab, et funktsionaalse tehisnina loomine on
sammukese võrra reaalsusele lähemale jõudnud.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.