Ministeerium sepitseb automaksu

Rahandusminister Ivari Padar läks eile valitsuskabinetti seitsmest olulisemast punktist koosneva ökomaksureformikava elluviimise ülevaatega, milles leidus ka punkt nn automaksu kohta: valmistada rahandusministeeriumil ette mootorsõidukite maksustamise ettepanek, lähtudes sõidukite võimsusest, ja esitada see valitsuse kabinetinõupidamisele arutamiseks selle aasta neljandas kvartalis. Pärast eilset istungit aga kinnitas Ivari Padar, et ökomaksudest ainult räägiti ning mingeid täiendavaid makse kehtestada ei ole praegu plaanis.

"Järgmisest aastast ei tule kindlasti automaksu, Eesti rahvas võib olla rahulik," ütles Padar. "Täiendava laekuva maksuraha võtmes me täna (eile - toim.) sel teemal üldse ei rääkinudki."

Samas rääkis Padar, et automaksu teemat on arutatud Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel ning üldiselt on teema õhus. "Kütusehinnad ehk mõjutavad kuidagi Eesti inimeste tarbimisharjumusi, vaatame, millised on need arengud autostumisel, ja siis otsustame," ütles ta, viidates eestlaste suurele maasturitelembusele.

Eestis eelistatakse suurema võimsusega autosid kui mujal Euroopas - ARKi viimaste andmete põhjal on Eestis iga neljanda ringisõitva auto mootori töömaht üle 2 liitri. Enamikus nn vanades Euroopa riikides aga on suuri autosid vaid kümnendik kogu autode arvust. Ka Eesti uute autode müügistatistika näitab, et kui vähegi võimalik, ostab Eesti inimene ikka suure ja võimsa maasturi.

Rahandusministeeriumi maksupoliitikaosakonna peaspetsialist Meelis Laub ütles, et saastemaksu kehtestamise aluseks võiks võtta auto võimsuse, mootorimahu, kaalu, sõiduki maksumuse, CO2 eritamise või kütusetarbimise. Laubi sõnul tuleks maksustada kõiki sõidukeid, kuid kindlasti maksumäära diferentseerida. "Erineva maksumäära kaudu saab anda inimestele selge signaali, et eelistatud on keskkonnasõbralikumad ja vähem ruumi võtvad autod," ütles Laube.

Laubi sõnul soovitab Euroopa Komisjon sõidukimaksude kehtestamisel arvestada keskkonnaaspekti, näiteks võiks maksumäär arvesse võtta CO2 eritamist või kütusekulu. Ministeeriumi kinnitusel võetakse maksumäära kehtestamisel CO2 eritamist arvesse näiteks Hollandis, Soomes ja Rootsis. Riigikogu liige ja erakonna Eestimaa Rohelised esimees Marek Strandberg on kindel, et laisale ühiskonnale saab keskkonnasäästlikkust õpetada piitsa ja prääniku meetodiga.

Mina arvan, et autodele võiks üldse maksu peale panna. Suurem maks rohkem saastavatele autodele ja väiksem maks vähem saastavatele autodele. Nagu Soomes," rääkis Strandberg.

"Ma arvan küll," vastas Strandberg küsimusele, kas saastamise astmega proportsionaalne automaks paneks autoomanikke oma masinaid väiksemate ja keskkonnasäästlikumate autode vastu vahetama.

Strandbergi sõnul on Eestis Hummerite omanikke väga vähe ja ülejäänuid, kellele ei meeldi oma raha raisata nagu Hummerite omanikele, paneks autodele kohaldatav maks väiksema ja säästlikuma masina kasuks otsustama.

Automüüjate välja pakutud idee maksustada hoopis autotootjad, et nad keskkonda rikkuvaid autosid sootuks enam ei toodaks, polnud Strandbergi arvates hea mõte, sest see oleks tootele tolli kehtestamine.