Täna loeti Harju Maakohtu Liivalaia
kohtumajas aprillirahutuste organiseerijate Dmitri Linter, Dmitri Klenski,
Maksim Reva ja Mark Sirõtk süüdistused ette, millede järel neist keegi end süüdi
ei tunnistanud. Algas tunnistajate ülekuulamine.
Linter (34), Reva (33), Klenski (62) ja Sirõk (18) teatasid peale seda, kui riigiprokurör Laura Vaik oli täna veidi pärast lõunat lõpetanud 44-leheküljelise süüdistusakti avaldamise, et süüdistuse tekst on neile arusaadav, kuid süüdi neist keegi end rahutuste organiseerimises ei tunnistanud.
Eile õhtul kell 16 taotles riigiprokurör süüdistusakti lugemise katkestamist selleks päevaks ja jätkamist järgmise päeva hommikul, viidates sellele, et tõlk tundub olevat väsinud. Kuna kaitsjad ega süüdistatavad sellele vastu ei vaielnud, rahuldas kohus prokuröri taotluse.
Linterit, Klenskit, Revat ja Sirõki süüdistab riigiprokurör Laura Vaik selles, et nad kasutasid ära oma autoriteeti ja liidripositsiooni, ühiselt ja kooskõlastatult organiseerisid Eesti Vabariigis paljusid inimesi hõlmava korratuse, millega kaasnesid rüüstamine, purustamine, süütamine ning vastuhakk võimuesindajatele.
Süüdistuse järgi hakkasid Öise Vahtkonna liidrid Linter, Klenski 2007. a algusest, Reva 2006. aasta keskpaigast ja Vene Föderatsiooni noorteorganisatsiooni NAŠI liider Eestis Sirõk 2006. aasta sügisest teadlikult elanikkonnas protestimeeleolusid tekitama ning inimesi võimuorganitele vastuhakule ja korratustele kihutama.
Selleks sidusid nad Tallinnas Tõnismäel Kaarli pst 13 asuva hauatähise teisaldamise kava venelaste diskrimineerimisega riigivõimu poolt ning lõid valmisoleku hauatähise teisaldamise korral vastuhakuks võimuorganitele, levitades avalikkuses informatsiooni Öise Vahtkonna tegevuse ja eesmärkide kohta, sh ka Venemaa meediakanalites, tõstmaks selle tuntust ja populaarsust elanikkonna seas.
Samuti kutsusid Linter, Klenski, Sirõk ja Reva süüdistuse järgi Tõnismäel hauatähisega seotud väljakaevamistööde alustamise korral inimesi Tõnismäele ebaseaduslikul meeleavaldusel osalema, pidades võimalikuks sellega kaasnevat vastuhakku politseile, sellega kaasnevaid rüüstamisi, purustamisi, süütamisi jms ning soovides neid.
Ka toetasid Linter, Reva ja Klenski süüdistuse põhjal liikumise Öine Vahtkond tekkimist ja tugevnemist eesmärgiga kaasata võimalikult suurt rahvamassi, koondades selle liikumise ümber isikuid, kes olid valmis hauatähise teisaldamise korral võimuorganeile vastu hakkama. Sirõk toetas Öise Vahtkonna eesmärki hakata hauatähise teisaldamise korral võimuorganeile vastu, osaledes Öise Vahtkonna toetajana selle tegevusplaanide kavandamisel ning kooskõlastades oma tegevust valitsusevastaste protestiavalduste korraldamisel Öise Vahtkonnaga. Olles Venemaa noorteorganisatsiooni NAŠI liidriks Eestis, tegutses ta nende toetusel, saades korratuste organiseerimiseks rahalist toetust, samuti sai oma valitsusevastase tegevuse juhiseid NAŠI liikmetelt Venemaal.
Dmitri Linterit süüdistatakse Eesti Vabariigis korratuste organiseerimises, inimeste ebaseaduslikule meeleavaldusele kutsumises. Lisaks sellele andis otseseid korraldusi kutsuda kohale Ida-Virumaalt ja Viljandist vabatahtlikke osalema massirahutustes. Linter helistas korduvalt Venemaale, kus suhtles arvukate ajakirjanikega levitades neile valeinfot, kuidas Eestis politsei rahumeelsete meeleavaldajate vastu jõudu kasutab ja kasutas oma avaldustes meediale provokatiivseid väljendeid näiteks „Eesti on kodusõja lävel“. Samuti edastas ta samasisulisi teateid Venemaa raadiojaamade otseeetris jättes tahtlikult valitsevast olukorras vale mulje. Teda nagu ka teisi süüdistatakse Karistusseadustiku § 238 alusel.
Dmitri Klenski organiseeris samuti tulihingeliselt rahutusi, mille käigus aprilli kuus rüüstati ja purustati Tallinna kesklinna ja vanalinna piirkonnas kõike ette jäävat. Klenski oli Öise Vahtkonna toetaja aidates oma tegevusega kaasa organisatsiooni tugevnemisele ja reklaamis seda suurema tuntuse saamiseks. Samas edastas erinevatele rahutustes osalejatele Öise vahtkonna tegevust soosivaid sõnumeid ja õhutas rahvast mälestussammast kaitsma. Samuti avaldas ähvardava sisuga teatisi, et kui mälestussammast rahule ei jäeta, siis tulevad massirahutused. Veel oli Klenski aktiivne nagu ka teised Öise Vahtkonna tegevuskavade välja töötamisel 9. maiks 2007.
Maksim Reva oli samuti Öise vahtkonna suur toetaja, pooldaja, kaasaaitaja ja promoja. Ta töötas välja Öise Vahtkonna strateegia, mis sisaldas lendlehti, nende tekste, uudiste kajastamist muude kanalite kaudu. Samuti töötas ta välja täpse kava massirahutusteks, mida küll sel hetkel nimetati piketiks. Lendlehtedele kirjutati provokatiivseid sõnumeid: „venelasi soovitakse välja juurida“ jms. Oma tegevuse käigus saatis välja 62 SMS sõnumit, mis kutsusid kiirelt osa võtma Tõnismäe aset leidvast mälestussamba kaitsmisest.
Mark Sirõtk, kes oli Vene organisatsiooni Naši esindaja Eestis sai oma rahalise toetuse just nimelt Venemaalt. Samuti oli ta pidevas ühenduses Venemaaga, kuhu pidi edastama olukord Eestist. Tema kätetöö oli ka korteri üürimine Tallinna linnas, kuhu pidi majutatama Venemaalt saabuvaid meeleavaldajaid, kes aga tulemata jäid. Siis lubati korteris peavarju Eestist pärit meeleavaldajatele. Samuti nagu ka teised aprillirahutuste organiseerijad esitati temale süüdistus Karistusseadustiku § 238 järgi.
Seotud lood
Täna alanud kohtuprotsessil ütles Mark
Sirõk, et pronksiöö peaorganisaatorid niikuinii reaalselt karistada ei saa. Tema
kaaskohtualune Maksim Reva märkis: "Prokurör on närvis ning karta pole
midagi."
Dmitri Linter kasutas oma õigust ja loobus
kohtus tunnistamast, peale teda astus tunnistajapinki Dmitri Klenski,
kes mõningase keerutamise ja sõnamängu järel otsustas prokuröri küsimustele
vastata.
Täna hommikul algas kohtumõistmine
aprillirahutuste organiseerimises süüdistatavate üle.
Öise vahtkonna üks osaline Dmitri Klenski
rääkis täna tunnistajana prokuröri Laura Vaik küsimustele vastates, et Öine
Vahtkond tegi Tõnismäe mälestusmärgi valvamisel politseiga koostööd.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.