Viimasel ajal kiiresti tõusnud
tähtajaliste hoiuste intressid on jõudnud tänaseks viimase seitsme aasta
kõrgeimale tasemele, teatas pank. Edasist suurt tõusu on raske ette näha, sõnas
Balti Investeeringute Grupi Panga finantsjuht Piret Raudsepp.
„Tähtajaliste hoiuste intressid on Eestis jõudmas viimase 7-8 aasta kõrgeimale tasemele, pangad teatavad intresside tõstmisest pea iga päev. See, kas Eestis hoiuste intressimäärade tõus ka edaspidi jätkub, sõltub maailma finantsturgudest, kuid pigem näeme kasvu peatumist.
Hoiused on muutunud Eestis eriti eraisikutest investorite seas väga populaarseks, sellele aitavad kaasa suured kõikumised aktsiahindades kõikjal maailmas. Hoiustamiseks on hetkel ka tootluse poolest väga hea aeg, näiteks täna BIGi poolt pakutav kuni 6,5-protsendiline tähtajalise hoiuse tootlus kuulub samasse klassi konservatiivsemate investeerimisportfellide pikaajalise tootlusega, olles lisaks veel maksuvaba. Hoiuse kasuks otsustanud investorid on viimastel kuudel oluliselt võitnud, sest investeerimisportfellide väärtus on samal ajal valdavalt kahanenud,“ rääkis Raudsepp.
Balti Investeeringute Grupi Pank teatas teisipäeval tähtajalise hoiuse intressi tõstmisest kuni 6,5-protsendilisele tasemele. BIGi hoiusteportfelli maht ulatus eelmise aasta I poolaasta lõpu seisuga 192 miljoni kroonini.
Seotud lood
Balti Investeeringute Grupi Panga ASi (BIG)
laenukäive väljaspool Eestit ületas 2007. aastal esmakordselt käibe Eestis;
grupi laenuportfell kasvas samal ajal üle kahe korra.
Seoses turuintresside muutustega korrigeerib Nordea
Pank 11. jaanuaril tähtajaliste hoiuste intressimäärasid kõikides
valuutades.Uus 6-kuulise Eesti krooni hoiuse intressimäär on 5,7%
senise 5,5% asemel ning aastase kroonihoiuse intressimäär 6% senise 5,7% asemel.
Aastase eurohoiuse intressimäär jääb senisele 4,3% tasemele, teatas
pank.Nordea internetipangas lepingu sõlmijatele on kõik
intressimäärad 0,1% võrra kõrgemad. Viimati muutis Nordea Pank
tähtajaliste hoiuste intressimäärasid eelmise aasta 6. detsembril.
Cantilloni efekt kirjeldab hästi seda, kuidas praegused rahapoliitikad teevad rikkaid rikkamaks ja vaeseid vaesemaks, suurendades selle kaudu ebavõrdsust.