Eesti töömaastik pole enam atraktiivne vaid
vaesematest riikidest pärit kodanikele, kes suurema raha otsinguil siinsetel
ehitustandritel tööd rügavad – ka Euroopa Liidu vanadest liikmesriikidest tuleb
aina enam inimesi siinse leiva peale.
Kuigi päris statistikat siia tööle tulnud inimeste kohta pole, võib öelda, et jaanuari seisuga on Eestis elamisloa saanud pea 10 000 mõne Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikku.
"Kindlasti on alates 2004. aastast trend, et inimesi liigub rohkem, sest liikumine on lihtsam," räägib sotsiaalministeeriumi tööturuosakonna juhataja Thor-Sten Vertmann.
Sellega ei pea Vertmann silmas mitte ainult investoreid, kes siia raha paigutavad, või tippjuhte, kes suurfirmade eesotsas istuvad, vaid lihtsaid inimesi, kes on siia tulnud kas kogemuste täiendamiseks või perekondlikel põhjustel.
Euroopa Komisjoni loodud töövahenduse võrgustiku Eurese juhtivspetsialisti Marta Traksi sõnul tunnevad siinse tööelu vastu huvi tihtipeale just kõrgharidusega inimesed, kes otsivad ka selgelt rohkem kvalifikatsiooni nõudvat tööd.
Skype'is töötav prantslane Bertrand Lathoud maksab Eestis makse 2005. aasta algusest. Põhjus, miks mees just meie väikse riigi kasuks otsustas, seisneb selles, et vaba töökoht soovitud alal Skype'is oli just siin.
"Raske on ladina kultuurist siia, vaiksemasse kultuuri tulla. Enamik kommunikatsioonikoode on siin erinevad ja see on avanud ukse paljudele arusaamatustele," poetiseerib Lathoud, kellel on muuseas palju kiidusõnu öelda ka meie maksuameti kohta. "Tulumaksusüsteem on siin väga hea. Selge ja arusaadav. Ka on inimesed maksuametis osutunud väga abivalmiks."
Kuidas aga poehindadega on? "Olukord on praegu tundlik. Paljud kaubad on kallimadki kui meil. Seetõttu jätangi suuremad ostud selleks ajaks, mil koju lähen. Saab parema hinnaga," seletab ta ning lisab, et kinnisvaraturg on üleüldse igasugustest reaalsuse piiridest väljunud.
Autor: 1706-aripaev
Seotud lood
1. detsembril jõustus seadus, mis lubab
välismaalastest teadlasi ilma piiranguteta Eestisse tööle tuua.
ELi välissuhete volinik Benita
Ferrero-Waldner lubas muuta lihtsamaks kolmandatest riikidest saabuvate inimeste
elama ja tööle asumise Euroopasse, vahendas Reuters.
Sotsiaalministeeriumi avalikustatud
analüüsi põhjal on välismaale tööle minekut kaaluvate inimeste hulk kahanenud
umbes kolmandiku võrra.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.