Justiitsminister Rein Lang ei arva, et uue
töölepinguseaduse eelnõu oleks liiga keerulise sõnastusega, samas tunnistas ta,
et peame õppima raskete tekstidega elama.
„Lugesin hiljuti uuesti eelnõud ja mõtlesin, et kui mul poleks juriidilist haridust, kas siis saaksin sellest aru. Arvan, et saaksin aru küll,“ vastas Lang täna eelnõu debatti juhtinud Kanal2 ajakirjaniku Olaf Suuderi küsimusele, kas tavainimesel on võimalik seadusest aru saada.
„Tahaksin siinkohal tsiteerida 26. septembrist 2001 kehtivat võlaõigusseadust. Selle paragrahvis üks on kirjas, et seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele … lepingutele, muu hulgas töölepingule. Selle poolt hääletasid riigikogus omal ajal ka mõõdukad,“ näitas Lang näpuga temaga sama laua taga istuvale nüüdsele riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juhile Eiki Nestorile.
„Ka võlaõigusseadus on raske tekstiga, kuid peame õppima sellega elama,“ märkis ta ja lisas, et teatud määral on temagi nõus minema kompromissidele, mistõttu pooldab Lang seaduseelnõus ohtrate viidete asemel veidi pikemat, kuid selgemat teksti.
Nestori sõnul ei piisa aga niivõrd olulise seaduse korral „võlaõiguslikust puhtusest ja normtehnilisest viiteselgusest“, mis pole kasulik ei töötajatele ega ka tööandjaile, kes peavad sotside juhi hinnangul igas küsimuses minema juristi juurde nõu küsima.
Seotud lood
Täna toimunud töölepinguseaduse eelnõu
arutelu küttis osalejate kirgi. Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht
Eiki Nestor läks oma ütlustes nii kaugele, et soovitas eelnõu prügikasti
saata.
Riigikogu põhiseaduskomisjon toetas tänasel
istungil õiguskantsleri ettepanekut asuda muutma riigikogu liikme staatuse
seadust, et viia põhiseadusega kooskõlla riigikogu liikme kuulumine riigi
osalusega äriühingu nõukogusse, teatas riigikogu pressitalitus.
Täna pärast uue töölepinguseaduse debati
ametlike esinejate argumentide lõppu võttis teemal sõna ka riiklik lepitaja Henn
Pärn, kelle hinnangul on mõttetu hoida kinni vanast.
Tänasel uue töölepinguseaduse avalikul
debatil jäi kõlama väide, et muutunud olukorras tuleb tööd juurde kohtutele,
kuna just see on vaidluste osapoolte kõrval ainus sõltumatu institutsioon.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.