Koos rahva rikkuse kasvuga on viimastel
aastatel tekkinud Eesti kasiinodesse mänguautomaate juurde kui seeni pärast
vihma – ainuüksi 2007. aasta jooksul kasvas nende arv rohkem kui tuhande
võrra.
Kui maksu- ja tolliamet luges läinud aasta alul kokku umbes 4000 automaati, siis juba oktoobris korjas ta hasartmängumaksu rohkem kui 5000 aparaadilt, kirjutas postimees.ee.
Hasartmängude Korraldajate Liidu juhi Tõnis Rüütli sõnul näitavad need arvud, et Eesti ühiskond on viimase paari aastaga muutnud õnnemängualtimaks.
„Iga uue automaadi pealt tuleb ainuüksi hasartmängumaksu maksta kuus 7000 krooni ehk aastas 84 000 krooni. See tähendab, et turu nõudlus on olemas. Ettevõtjad seni peale maksnud ei ole,“ ütles Rüütel.
Tema sõnul ei saa kuidagi öelda, et Eesti elanike huvi õnnemängude vastu oleks suurem põhja- või lõunanaabrite omast. Kui Eestis on 5000 aparaati, siis Soomes on neid 18 000 ja Lätis 15 000 kuni 16 000 tükki.
Eestis on hasartmängusõltuvuse mõõtmiseks korraldatud uuringuid 2004. ja 2006. aastal. Kui 2004. aastal oli umbes 15 000 kuni 25 000 patoloogilist hasartmängurit (lisaks kuni 27 000 riskigrupi esindajat), siis 2006. aasta uuringu tulemusel selgus, et patoloogilisi hasartmängureid on umbes 27 000 kuni 44 000 (lisaks kuni 39 000 riskigrupi esindajat).