Eestis kosmeetikat tootvaid ettevõtteid
võib üles lugeda ühe käe sõrmedel ja ikka kipuvad mõned näpud ülegi jääma.
Valdkonna lipulaev Orto tutvustamist ei vaja. Aga kas te Ingli Paist olete
kuulnud?
Tiina Lillep, looduskosmeetika sarja Ingli Pai looja, on naine nagu orkester. Seitse aastat tagasi müügile tulnud kaunikõlalise nimega esimesed õlisegud ja näoveed mõtles ta üksi välja, tegi valmis ning ka müüs ise. Praegu on Ingli Paiga seotud juba 10-15 inimest, kuid uute toodete välja töötamine on Lillepi pärusmaa seniajani. Nii mõnedki uued tooted on alguse saanud klientide tagasisidest või soovidest.
Tooraineks muda, mesi, kummel ja mesilasvaha
"Kasutasin ise enda kokku segatud kosmeetikume, pakkusin neid ka oma tuttavaile ja klientidele. Need aga omakorda enda tuttavaile. Nii tekkis nõudlus," meenutab aastaid aroomiterapeudina töötanud naine algusaegu. Kui suureks ja kas firma üldse kasvab, ta toona ei teadnud.
Praegu aga on selge, et Ingli Paid hoiab üks hea kaitseingel: eelmisel aastal kasvas käive 20% ja ületas maagilise miljoni krooni piiri. Samuti tuntakse eestimaiste looduskosmeetikatoodete vastu huvi välismaal.
"Meil on edasimüüjad Helsingis, seal kasutab meie tooteid ka üks kosmeetikasalong. Taanis ollakse samuti meist huvitatud," räägib Lillep ja lisab, et eks välisturgudele pääsemine hajuta natuke ka riske.
Nii Ingli Pai kui ka teiste kodumaiste tootjate Farmakoni ja Orto kosmeetikumide tooraine ostetakse Euroopast või kaugemaltki ning värvi-, lõhna- ja säilitusaineid tuubi või pudelisse ei panda.
"Austraalia, Bulgaaria, Inglismaa, Prantsusmaa," loetleb Lillep maid, kust täiesti looduslikud baasmaterjalid on pärit. Pisut on Ingli Pais ka eestimaist: ravimuda maskides leidub Hiiumaalt pärit Käina lahe muda. Farmakon ja Ortogi kasutavad pisut Eestist pärit tooret: Orto näiteks mett ja muda, Farmakon mesilasvaha ja kummelit.
1960ndatel ravimitootjana alustanud ja 1992. aastal kosmeetikat valmistama hakanud Farmakon seisab aga praegu teelahkmel. "2007. oli meile kõige raskem aasta," ohkab ettevõttes juba 1979. aastast ametis olnud müügijuht Tiia Mardim. Kui varasematel aastatel oli ettevõtte käive miljoni kandis, siis mullu kukkus see 700 000 kroonile ning kasum oli pea olematu.
"Prismad meie tooteid enam ei tahtnud, ka Lätis lõpetas hulgimüügifirma, kes Farmakoni müüs, oma töö. Vaba raha toodete arendamiseks ja kas või uute pakendite jaoks lihtsalt ei ole," räägib Mardim, kes peab uue, ilusama ja mugavama taara kasutusele võtmist ellu jäämise seisukohast lausa võtmeküsimuseks. Vene ajast pärit katlad ja sulatusmasinad on õnneks veel töökorras.
Välismaale minekuks jääb Eesti tootja väikeseks
Farmakonil olid veel mõned aastad tagasi head ajad, kus eestimaist kreemi-näovett müüdi ka Rootsi ja Soome, kuid Mardim möönab, et välismaale minekuks ja seal püsimiseks ollakse liiga väikesed.
"Reklaamikampaaniat korraldada ei jõuaks, aga uue tulija jaoks on see väga oluline," leiab Mardim.
Kui Farmakonis ja Ingli Pais valmivad kosmeetikatooted suures osas käsitööna, siis Orto on panustanud uutesse seadmetesse ja tehnoloogiatesse.
Viimati osteti pool miljonit krooni maksnud etikettimisseade, sest kasvanud toodangumaht nõudis võimsamat sildikleepimismasinat. Üldse on viimase 10-12 aasta jooksul uutesse seadmetesse investeeritud üle 10 miljoni krooni ning see on lubanud töötajate arvu mitte suurendada. Ettevõtte tehnoloog ning juhataja kohusetäitja Kersti Karu on kindel, et Eestis valmistatud looduslik ja säilitusainetest vaba kosmeetika ei jää sugugi alla Lääne-Euroopa toodetele. "Vaid meie kaubamärk pole nii tuntud ja pakend nii kena. See, et mõni välismaa toode on kallim, ei tähenda seda, et ta on parem. Lihtsalt rohkem on kulutatud turundusele ja pakendile," leiab Karu.
Teenekaim tootja tõi turule lastekosmeetika
Orto kosmeetikakotist leiab täna juba umbes 70 toodet, näokreemidest šampoonide ja päevituspiimadeni. Möödunud aasta lõpus ilmus poeriiulitele Eesti esimene laste kosmeetikavahendite sari Puhas Limpa.
"Limpa oli jõulude ajal väga populaarne, lastele meeldivad selle lõhn ja värvid," kinnitab Karu.
Loorberitele puhkama Ortos aga ei jääda ning tänavu oodatakse 10-15% käibe kasvu ning mitmeid uusi tooteid. Juba on müügile tulnud tselluliidivastane hooldussari ning oodata on näopesugeele, kahte uut kätekreemi ning uut vedelseepi Ortomedi sarjas.
Kui Ortole pole tänu oma aastakümnete pikkusele ajaloole ja tuntusele erilisi raskusi valmistanud Eesti kauplustesse oma toodete müügile saamine, siis Ingli Pai ja Farmakon pidid riiulitele pääsemiseks kõvasti vaeva nägema.
"Esimestesse apteekidesse oli küll keeruline saada, väga palju tõestamist oli vaja," meenutab Ingli Pai looja Tiina Lillep. Praegu on Ingli Pai müügil apteekidele lisaks ka loodustoodete poodides, Rimides, Selverites, Tallinna Kaubamajas ning seda sarja kasutavad spaad.
Farmakon on saanud mitmeid tagasilööke. "Poolteist aastat proovisin Rimidesse sisse saada, ei õnnestunud. ETK ketti pole samuti saanud, Säästumarket ei andnud isegi vastust. Prismadesse, Tallinna Kaubamajja ja Selveritesse saime, aga möödunud aastal vajus Prisma tagant ära - üks põhjus oli meie tagasihoidlik taara," kurvastab Tiia Mardim ja tunnistab, et väikeettevõtte jaoks on poekettide pakutavad tingimused ahistavad.
Kommentaar: Ene Preemel, Tallinna Kaubamaja
Eestis toodetud kosmeetika põhiostja on kohalik inimene ja mitte ainult vanem inimene, kes mäletab Orto kreeme läbi aegade. Ka noorte seas on Orto Puhta Looduse tooted taas tuntuks saanud.
Orto kreeme on Kaubamajas kogu aeg müüdud, Farmakon lisandus aastal 2000 ja Ingli Pai 2004. Vaatamata sellele, et teiste soodsamate nahahooldustoodetega (Lumene, L'Oreal, Nivea) võrreldes on nende käive 4-5 korda väiksem ja ka koguseline müük umbes paar-kolm korda väiksem, on nende müügikogused ikkagi märkimisväärsed.
Kõige enam kasvas eelmisel aastal Ingli Pai läbimüük.
Seotud lood
Sanatoorium Tervis juht Pille Muliin ütles,
et ta pole küll Eesti kosmeetika pidev tarbija, kuid kodumaised loodustooted
pakuks talle kindlasti huvi.
Baltmani tegevjuht Maire Milder ütles
vastuseks tänasele Äripäeva päevaküsimusele, et kasutab Eesti saunakosmeetikat
ning jalahooldusvahendeid.
Quelle OÜ juht Mari Rahumägi ütles, et
Eesti tootjad võiksid oma kosmeetikat rohkem tutvustada, jagades näiteks
tillukesi tootepakikesi väärt kraami proovimiseks.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.