Sotsiaaldemokraadist riigikoguliikme sõnul
on Keskerakonna poolt esitatud seaduseelnõu sulaselge pugemine kohalikele
omavalitsustele.
Keskerakonna poolt algatatud teeseaduse eelnõu halvendaks oluliselt riigimaanteede investeeringuid, sest kohalikele omavalitsustele ümberjagatav raha võetakse riigimaanteede arvelt, teatas erakond.
"Kaheksa aastat kohaliku omavalitsusjuhina Võrumaal töötanud praktikuna võin julgelt väita, et Keskerakonna poolt esitatud seaduseelnõu on sulaselge pugemine kohalikele omavalitsustele. Maainimestele probleeme ja hingevalu põhjustavate tolmavate ning aukus kruusakattega riigi kõrvalteede olukord selle seadusemuudatusega ainult halveneb,” ütles Riigikogu liige sotsiaaldemokraatide fraktsioonist Kalvi Kõva.
Antud ettepanek ei suurenda aktsiisist laekuva raha hulka, vaid toimub ümberjagamine riigi ja kohalike teede vahel. Kui aktsiisist laekuva raha eraldamist kohalikele omavalitsustele suurendada, väheneb tegelikult riigimaanteede korrashoiuks ja investeeringuteks eraldatud raha hulk.
"Kagu-Eestist valitud riigikogu liikmena olen kõigi algatuste vastu, mis vähemalgi määral vähendavad kruusakattega riigitugimaanteede investeeringute tempot,” lisas Kõva.
Aktsiisimaksust laekub kohalike omavalitsuste eelarvetesse 2008. aastal 35 % rohkem vahendeid kui möödunud aastal ulatudes 670 miljoni kroonini. Antud tõus aitab kohalikel omavalitsustel juba investeerida teedesse ja tänavatesse senisest rohkem.
Seotud lood
Täna oli riigikogus esimesel lugemisel
Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduseelnõu kaks
olulist muudatust.
Keskerakonda kuuluv riigikogu liige Lauri
Laasi ehitab jagatud kinnistule maja, millele Nõmme halduskogu loobus
luba väljastamast. Erakonna kaaslasest Nõmme linnaosavanem Rainer
Vakra andis sõbrale aga rohelise tule, sülitades kohalike elanike
vastuseisule.
Tänavu saavad Marek Jürgenson, Kalle
Klandorf ja Enno Tamm 2100 krooni rohkem palka kui teised Tallinna
linnaosavanemad. Varem on kõigi linnaosavanemate palgad olnud võrdsed.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.