Täna esitles Äripäev Linnateatris täieliku
uuenduskuuri läbi teinud ajalehte Meditsiiniuudised.
Sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul on Meditsiiniuudised kindlasti vajalikud. „Meditsiiniuudistel peab hakkama hästi minema. Arengutee käigus on kätte jõudnud tänane päev, mil näeme uuenenud sisu ja kuuega meditsiinilehte, valmis teenima meditsiinirahvast. See on oluline vahend kõrgetasemeliselt info hankimisel. Kuna lehe omanik on Äripäev, siis lehel on head eeldused eduks. Äripäev pole kollane, vaid on roosa, lisaks tuleb kasuks Äripäeva õdede ja vendade kogemus teistes riikides, kus antakse meditsiinilehte välja. Infokülluses on oluline, et antakse välja spetsiaalset lehte ja info jõuaks koju kätte omas keeles. Meditsiin areneb väga kiiresti, tulevad uued tehnoloogiad ja ravimid. Lehte ootab väljakutse ajaga kaasas käia,“ ütles Maripuu.
Äripäeva peadirektor Igor Rõtovil on enda sõnul südames samasugune ärevus kui 1995. aastal, mil Äripäev hakkas viis korda nädalas ilmuma. „Me tahtsime juba varem teha lehte viis korda nädalas, kuid omanikud arvasid, et Eesti turg on viis korda nädalas ilmuva ärilehe jaoks liiga väike,“ meenutas Rõtov. Peadirektor tõi samu paralleele välja ka Meditsiiniuudiste tegemisel. „Ometi tehti ja oleme täna siin, kus oleme. See kinnitab seda, et Eestis ei ole nii väikest asja, mida ei saa olla ja ei tule,“ lisas ta.
Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu sõnul täitus täna üks tema unistus. „Tahtsime tuua lugejateni värskeid ja häid uudiseid, millest arstid räägivad ja mis on päevakajaline. Muutus lehe sisu ja vorm. Kindlasti paneb pitseri see, et oleme majandusleht ja tunneme ennast tugevamini arvude maailmas kui haiguste maailmas,“ ütles peatoimetaja avakõnes. Lehte hakati tegema uute inimestega. „Meditsiinilehe kirjutaja peab oleme kiiksuga inimene, tavalised ajakirjanikud ei teeks sellist lehte. Meil kõigil on mingi seos meditsiiniga, see aitab teemat hoida ja arendada,“ tutvustas ta uut meeskonda.
Meditsiiniuudiste juhi Liina Leiteni sõnul on lehel 1700 tellijat, kuid aasta lõpuks loodetakse kasvatada see arv 2400ni. „Meil on kindlasti ajakirjanduslikult kvaliteetne leht, mida kõikidel arstidel ja apteekritel on vaja: värsked uudised, süvitsi minevad probleemlood, praktilised nõuanded,“ ütles Leiten. „Selle aasta käibeplaan on umbes viis miljonit krooni. Lehe reklaamkliendid on põhiliselt ravimifirmad. Seadusega on piiratud, et retseptiravimi reklaami tohib avaldada vaid erilehtedes, mida müüakse vaid arstidele ja apteekritele,“ selgitas ta, miks leht tavalugejani ei jõua. Leiteni sõnul oli Äripäeva suurim investeering Meditsiinuudiste ost, kuid kui suur see summa oli, on konfidentsiaalne.
Seni tegutses leht Viljandis ja viie aasta jooksul ilmus 123 numbrit. Lehe eelmine omanik oli OÜ Meditsiiniuudised, mis kuulus Leo Arivale.
Meditsiiniuudised on ajaleht arstidele ja apteekritele. Leht ilmub kaks korda kuus.
Kommentaarid:
Külli Friedemann, Perearsti nõuandetelefoni 1220 projektijuht
Lehe oli mõnus sirvida. Lehest ootaski just teadusuudiseid ja pehmemaid lugusid, mida teised teevad. Ka sooviks lugeda näiteks tööjõuprobleemidest ja kust need puudu olevad arstid võetakse. Meditsiiniuudised on meil juba praegu tellitud ja kui vanadele tellijatele lehte saadetakse, siis kindlasti jätkame lugemist. Otsesest puudust meditsiinuudistevallas ei ole, sest lisaks Meditsiiniuudistele ilmub ka palju väiksemad spetsiifilisi väljaandeid.
Eret Jaanson, Eesti perearstide seltsi juhatuse liige, Kivilinna perearstid
Esmapilgul tundub, et sisukas, pikalt süveneda ei jõudnud, kuid pealkirjad olid atraktiivsed. Olen juba vana Meditsiiniuudiste lugeja ja minule meeldis ka vana leht, kõik vajalik info oli olemas. Samas see majanduslik pool tuleks kasuks, kuigi arstid ei pea sellest väga palju teadma.
Seotud lood
Eesti suurimaid apteegiketi omanikke ja
ravimite hulgimüüjaid Magnum tahtis mullu suvel koonduda apteegiketiga Farmacia,
millega oleks saanud suurimaks apteekide haldajaks Eestis.
Sotsiaalminister Maret Maripuu kirjutab
homme esmakordselt ilmuvas ajalehes Meditsiiniuudised, et Eesti arsti keskmine
palk ületab juba kahekordse riigi keskmise.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.