Lauri: öelge kaupmeestele, et hinnad on liiga kõrged

Inflatsioon olnud ootustest tugevam, numbrite mõistes küll tagasihoidlikult, nentis Lauri. Tarbijahinnaindeksi kasvu prognoos oli 2007. aastaks 6,4%, tuli 6,6%. "Probleem on selles, et jõud, mis seda inflatsiooni üleval hoidsid, on väga tugevad. Taustainformatsioon viitab sellele, et inflatsioon on end tugevamalt majandusse sisse söönud, kui me eeldasime. Sügisel võis näha, et nõudlussurve hakkab hindades alla tõmbama. Eeldasime, et nõudlussurve hoiab seda muudest teguritest tingitud hinnatõusu kontrolli all. Kahjuks ta ei teinud seda, eelkõige kõige tugevamates valdkondades nagu toidukaupades ja mingil määral ka autokütuse juures. Inimesed kehitasid õlgu ja jätkasid ostmist, vähemalt eelmise aasta lõpus. Kui praegu vaadata neid tühje kaubamaju, siis tundub, et nüüd on inimesed küll hakanud tarbimist koomale tõmbama," rääkis Lauri.

Aasta kasvu number, see inflatsiooni tipp tuleb ilmselt veebruaris, prognoosis Lauri. "Kuigi ka jaanuari inflatsiooni number tuleb kindlasti suur, üle 10%. Aga sellele peaks järgnema suhteliselt suur langus, sest aktiivsed hinnatõusud saavad mõneks ajaks otsa ja nõrga nõudluse tõttu hakkavad kaupmehed ilmselt tegema päris ulatuslikke allahindlusi,” rääkis analüütik.

Naftal ja toidukaupade puhul võib eeldada, et see hinnatõus tuleb väljast sisse. "Üldse ei tasu imestada, kui detsembrikuu inflatsioon tuleb aastases lõikes 4%. Aasta alguse väga kõrge hinnatõus asendub aasta lõpus olulisemalt tagasihoidlikumaga. Sellele viitab kasvõi see, et tootehindades on näha langussurveid," rääkis analüütik.

Hansabank Markets peab majanduskasvu aeglustumise peamiseks põhjuseks sisenõudlust. Sisenõudluse puhul tõi välja Hansabank Markets’i vanemanalüütik Maris Lauri kaks aspekti: majapidamiste kulutused vähenevad süveneva pessimismi tõttu ja investeeringud põhivarasse vähenevad vähemalt I kvartalini.

„Praegu näeme, et hinnatõus on tarbijad poodidest eemale peletanud. Nii nagu juhtus ka kinnisvaras, sest liiga kõrgele lükatud hinnad peletasid võimalikud ostjad ära, on juhtunud ka teiste kaupade ja teenustega,” nentis Lauri.

„Hinnatõusuralli juures tasuks kaupmeestele ja teenindajatele selgeks teha, et kaupade hind ei vasta vahel nende tegelikule väärtusele. Võib ju küsida, et mismoodi seda teha. Näiteks võiks öelda teenindajale, et teie kauba hind on liiga kõrge ja minna teise kaupmehe juurde. Küll siis ühel hetkel ka hinnad alla tulevad. Tuleb teha kaupmeestele selgeks, et nemad ei otsusta hindu, vaid nõudmine-pakkumine,” kutsus majandusanalüütik inimesi üles kaupmehi ohjama.

Lauri sõnul on oluline ka see, mis juhtub töötusega, kuidas ja kas leivad töö kaotanud inimesed uue töö jne. Sisenõudluse mõjutavad ka kinnisvarasektori kaotused. Seda on hetkel keeruline hinnata, kas ja kuidas kanduvad need kaotused mujale majandusse üle, märkis ta.

Sisenõudlust mõjutab ka see, millal hakkavad ettevõtted uuesti investeerima. „Eelmise aasta teises pooles võis näha, et ettevõtted seisid sellises ootusolukorras, hetkel ei teatud midagi teha. On märke, et ettevõtted on mingitele otsustele jõudnud. Iseasi, millal need plaanid realiseeruvad,” rääkis Lauri.

Sisenõudluse puhul mängib rolli ka see, kui palju saab majanduses laenu anda ehk kui paljud projektid on laenukõlblikud. "Kuigi ettevõtete kasumid on olnud suured, on kasumlikkus oluliselt langenud eelmise aasta jooksul,” ütles Lauri, lisades, et suuremad investeeringud tuleb teha võõrkapitali toel.

2008. aasta tarbijahinnaindeksi kasvuks prognoosib Hansabank Markets 6,5% ja 2009. aastaks 3,8%.