Neliteist aastat kestnud läbirääkimiste
järel sai Ukraina teisipäeval lõpuks kutse maailma kaubandusorganisatsiooni WTO
liikmeks.
WTO liikmesriigid kiitsid Genfis heaks Ukraina liitumislepingu ning Ukraina parlamendil on nüüd kokkuleppe ratifitseerimiseks aega juuli alguseni. Hiljemalt 4. augustiks oleks Ukraina organisatsiooni täisliige.
WTO liikmeks saamine on Ukrainale „ajalooline hetk ning otsustav verstapost majanduse arengus,” ütles Ukraina president Viktor Juštšenko Genfis liitumislepingu allkirjastamisel. Samas möönis ta, et palju on veel teha. „Nüüd läheb lahti kogu see kolossaalne integreerimistöö, mis kõik alles ees seisab,” ütles ta.
WTO peasekretäri Pascal Lamy sõnul tähendab WTO liikmeks pääs Ukrainale „stabiilset ja prognoositavat kaubanduskeskkonda, mis toetab majanduse ning elatustaseme kasvu”.
Ukrainale tähendab WTO liikmeks pääs piirangute kadumist riigi peamistelt eksporditoodetelt, nagu teras, ning uute turgude avanemist. Ukraina 106 miljardi dollarilise majanduse atraktiivsus välisinvestorite jaoks kasvab. President Juštšenko sõnul võib WTO liikmeks pääs lisada Ukraina SKP-le 1,7 protsendipunkti ning tuua riiki täiendavalt välisinvesteeringuid 3,5 miljardi dollari väärtuses. Metallitoodete eksport võib kasvada enam kui veerandi võrra.
Võrreldes Poolaga, mis on samuti WTO liige, on Ukraina keskmine palk täna umbes 267 dollarit kuus ehk vaid neljandik Poola tasemest.
Viimane vaidlusteema, mis takistas Ukraina pääsu WTOsse, oli kokkulepe eksporditariifide kärpimiseks mitmetele põllumajandus- ja metallitoodetele koos lubadusega neid lähiajal mitte tõsta.
Ukraina WTOsse pääs sillutab nüüd teed ka vabakaubanduslepingu sõlmimiseks Euroopa Liiduga, mis on riigi suurim kaubanduspartner. Ametlikud läbirääkimised peaksid algama veel sellel kuul.
Samas võib Ukraina liitumine edasi lükata kuupäeva, mil Ukrainaga ühel ajal liitumiskõnelusi alustanud Venemaast saab WTO liige. „Tõenäoliselt püüab Ukraina Venemaalt järeleandmisi nõuda,” kommenteeris üks analüütik agentuurile Bloomberg. Vaidlused puudutavad näiteks terast, suhkrut ja meiereitooteid. Riikide suhteid on pingestanud nii Ukraina püüd luua tihedamaid sidemeid ELi ja NATOga kui energiaküsimused.
Juštšenko ütles Genfis, et toetab Venemaa pääsu WTOsse. See looks võimaluse kahepoolsed erimeelsused lahendada WTO raames. Ka Ukraina asepeaminister Euroopa integratsiooni alal Grigori Nemõrja kinnitas, et Ukraina ei kasuta pääsu WTOsse „ühegi teise riigi vastu, sealhulgas Vene Föderatsiooni,” vahendas Bloomberg. Analüütikute arvates sõltub Venemaa WTOsse pääs rohkem USA ja ELi seisukohtadest.
2000. aastast on Ukraina majandus kasvanud keskmiselt 7,4% aastas. Selleks aastaks prognoosib Maailmapank Ukraina majanduskasvu 6,7% ja tuleval aastal 5,5%. Välisinvesteeringud kasvasid mullu 8 miljardile dollarile.
„Liikmelisusega kaasnevad madalamad tariifid saavad olema oluline osa Ukraina majandusedu jätkumiseks,” ütles Renaissance Capitali Kiievi haru asepresident Scott Licamele. Ühtlasi on WTOga liitumine „oluline samm sidemete tihendamiseks Euroopa Liiduga”.
Piiride avamine võib aga tähendada valulist kohanemisprotsessi näiteks Ukraina suhkru- ja autotööstuses, millel tuleb hakata konkureerima impordiga.
WTOga sõlmitud kokkuleppe järgi tuleb Kiievil nüüd maksimaalsed tariifid tööstuskaupadele langetada keskmiselt 5%le ning põllumajandustoodetel keskmiselt 10-11%le. Tervele reale kaupadele nagu teras, farmaatsiatooted, puit ja infotehnoloogia tollid kaovad. Kiiev on ühtlasi nõustunud, et ei toeta põllumajandustoodete eksporti.
Seotud lood
Ukraina on nüüdsest Maailma
Kaubandusorganisatsiooni 152. täieõiguslik liige, mis riigi juhtide hinnangul
peaks otseselt parandama sealse majanduse väljavaateid.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.