Peipsi järvele võib 2009. aasta sügiseks
kerkida uus ja uhke reisisadam. Reisisadama ja Omedu jahisadama ehitus läheb
maksma 50 miljonit krooni, raha loodetakse saada nii Euroopa Liidu
struktuuritoetuste uue programmiperioodi vahenditest kui ka
erainvestoritelt.
Peipsi järve läänekaldale plaanitakse ehitada kahe kaiga sadam: Mustvee linna reisi- ja jahisadam ning mõned kilomeetrid lõuna poole Kasepää vallas asuvasse Omedusse kauba-, jahi- ja kalasadam.
Kesk-Peipsi sadamate rajamine on üks kümnest Jõgeva maavanema Aivar Koka arenguvisioonist, mille eesmärgiks tagada Jõgevamaa tasakaalustatud areng. Sadama rajamine on olulise regionaalpoliitilise tähtsusega ettevõtmine, mis toetab kohaliku ettevõtluse ja infrastruktuuri arengut, samuti tõhustab riiklike ülesannete täitmist Euroopa Liidu idapiiril.
2005. aastal taotleti Phare EBI programmist toetust Kesk-Peipsi sadama rajamiseks vajalike uuringute läbiviimiseks ning ehitusprojektide koostamiseks. Projekt kiideti heaks ning rahastati summas 189 704 eurot (ligi kolm miljonit krooni).
Tasuvus- ja teostatavusanalüüsi kohaselt maksab sadamate rajamine kokku 170 miljonit krooni, sealhulgas Mustvees reisisadam 19 miljonit, jahisadam 17 miljonit ja kodusadam 18 miljonit krooni, Omedus kalasadam 88 miljonit ja kaubasadam 28 miljonit krooni.
Aktiivselt on tegeletud nii rahastamisvõimaluste kui ka partnerite otsimisega sadamate väljaehitamiseks. Maavalitsuse eestvedamisel on korraldatud mitu turundusüritust võimalikele investoritele, kes oleksid huvitatud sadamate ehituse finantseerimisest.
Mustvee linn ja Kasepää vald on suurteks arendusprojektideks valmis. Mõlema sadama ehituseks ja tegevuse edasiseks koordineerimiseks luuakse eraldi sihtasutused. 2008. aasta jaanuaris registreeriti Mustvee Kesk-Peipsi Sadama sihtasutus.
Koka sõnul sadamate ehituseks reaalselt vajavat raha hetkel ei ole, kuid vajaminevad ressursid loodetakse leida Euroopa Liidu (EL) struktuuritoetuste uue programmiperioodi vahenditest. Käimas on ka läbirääkimised erainvestoritega projektidele vajaliku kaasfinantseerimise leidmiseks.
"EL struktuuritoetuste uue programmperioodi vahenditest on võimalik finantseerida nii Omedu jahisadama kui Mustvee reisisadama ehitust. Projektid koostab SA Jõgevamaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, aprillis esitatakse rahataotlused mõlema sadama ehituseks EASi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi. Struktuuritoetuste uue programmperioodi vahenditest on võimalik finantseerida nii Omedu jahisadama kui Mustvee reisisadama ehitust. Projektid koostab SA Jõgevamaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, aprillis esitatakse rahataotlused mõlema sadama ehituseks EASi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi," sõnas Kokk.
Maavanema sõnul taotletakse kahe sadama rajamiseks 50 miljonit krooni. Mustvee reisisadama valmimise tähtaega ei ole veel paika pandud. Koka sõnul loodetakse uus sadam avada 2009 aasta sügisel.
Plaanitav jahisadam tuleb 173 meetri pikkune ja mahutab 40 kuni seitsme meetrist jahti, lisaks sellele rajatakse ka 82 meetrine külalissadam suurtele jahtidele.
Kokk loodab, et ükskord on jahiga võimalik ka otse Läänemerelt Peipsile purjetada, kuna Peipsi avamine Läänemerele on tehniliselt täiesti võimalik.
Lisaks sadamatele on Mustveesse plaanitud ka 200 kohaline spaa kompleks. Kui palju ehitus maksma lähem maavanem öelda ei osanud, kuna konkreetsed rahanumbrid selguvad alles tulevikus. Spaa ehituse teemal on olnud juttu ühe Ameerika investoriga, kes projekti suhtes huvi tunneb.
Seotud lood
Haapsalu jahtklubi suuromanik Aivar Reivik
tahab Viktor Siilatsile kuuluva Suur–Holmi sadama kümne miljoni krooniga ära
osta.
Täna toimus AS-i Tallinna Sadama nõukogu
erakorraline koosolek, otsustati Paldiski Lõunasadama uute kaide rajamisse
investeerita 355 miljonit krooni ja Vanasadamas teostada uute laevaliinide
vastuvõtmisega seotud parenduslikud investeeringud maksumusega 25
miljonit krooni.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.