Hololei lihtsustaks võõrtööjõu värbamist

"Tööjõuturu täielik avamine on probleem Euroopale tervikuna. Saada siia tööle mingi inimene pole ainult sellele inimesele kingitus, vaid oluline ka selleks, et Eesti majandus kasvaks," rääkis Hololei Eesti Tööandjate Keskliidu aastapäevakonverentsil.

ELi rahvastikust on 3,8% kolmandate riikide kodanikud, enamjaolt pärit Põhja-Aafrikast ja Türgist. Vaid 1,7% neist on oskustöölised. Hololei sõnul on 40 aasta pärast Euroopas 50 miljonit töötavat inimest vähem, majanduskasvu säilitamiseks aga tuleks inimesi juurde meelitada. Hololei sõnul on Eestil peagi tõenäoliselt lisaks kõrgema tasemega tööjõule vaja ka madalama oskustasemega inimesi.

Euroametniku mõtteid toetas Nordea Pank Eesti juht Vahur Kraft. Positiivseks majanduseks on Krafti sõnul vaja kolme komponenti: investeeringuid, tööjõudu ja tootlikkust. "Kui Eesti on väga avatud investeeringute poolest, siis teisalt jälle on siin piiritletud või reguleeritud tööjõu sissetoomine. See on teema, millest tuleks väga tõsiselt rääkida. Tööjõuturg peab olema paindlik Eesti sees, kuid samas ka avatud väljastpoolt siia tulijatele," sõnas ta. Krafti sõnul teeb Eesti majanduse konkurentsivõime paigalkõndi: vaatamata viimaste aastate headele tulemustele pole Eesti positsioon tugevamaks muutunud.

Võõrtööjõu osas jäi ettevaatlikumale seisukohale siseminister Jüri Pihl. "Eesti pole seadnud tööjõule piirangut, kui see tuleb EList. Peaksime olema ettevaatlikud, kasutama esmalt enda riigi ja ELi kodanike tööle värbamisega seotud võimalusi," rääkis Pihl.