Kui kohus annab õiguse vähetuntud
kinnisvaraarendajale, tekib ohtlik pretsedent – võlaõigusseadus lubab tõsta
hinda ka pärast müüki ning hätta sattunud kinnisvarahaid saavad loa kundedelt
tagantjärele raha juurde nõuda.
Igor sattus vastu oma tahtmist juriidilisse inimkatsesse, mis testib Eesti võlaõigusseaduse piire, kirjutas Eesti Ekspress. Eksperiment peab andma vastuse küsimusele, kas oma eelarve lõhki ajanud kinnisvaraarendaja võib küsida ostjalt tagantjärele raha juurde ja kas ostja peab sellise arve kinni maksma.
Jaanuaris 2006 ostis Igor Tallinnas kolmetoalise korteri, nüüd nõuab maja ehitanud keskealine naisterahvas tema käest 750 000 krooni juurde.
Tegelikult pole asi ainult Igoris. Kui kohus annab õiguse arendajale, võib see vapustada tervet riiki. Ehitusbuumi ajal läksid lõhki paljude kinnisvara shy;arendajate eelarved. Neil tekiks võimalus ostjatelt tagantjärele raha välja pigistada. Selline oht ähvardaks sadu või isegi tuhandeid Eesti peresid.
Mullu 7. veebruaril avaldas ajaleht Äripäev kahe nutika noorema põlve advokaadi, Tark Co büroo partnerite Toomas shy;Taube ja Risto Vahimetsa arvamusloo
"Arendaja võib lepingut muuta". Taube ja Vahimets selgitasid, et tavaliselt arvestab kinnisvaraarendaja hinna kõikumisega 10-20 protsenti. Mida teha aga siis, kui hinnad on muutunud hulga rohkem? Nad leidsid lahenduse võlaõigusseadusest. "Kui pärast lepingu sõlmimist muutu shy;vad lepingu sõlmimise aluseks olnud asja shy;olud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohus shy;tuste vahekorra oluline shy;muutumine, võib kah shy;justatud lepingupool nõuda lepingu muutmist."
Sellega oli džinn pudelist välja lastud.
Seotud lood
Hättasattunud kinnisvaraarendajad peavad
päästerõngaks võlaõigusseadust, mis annab neile väidetavalt õiguse nõuda
korteriostjalt kiirele ehitushindade tõusule viidates lisaraha.
Võlaõigusseaduse tõlgendus, mille kohaselt
võib soetatud kodu hinda tõsta ka pärast müüki, on Eesti Omanike Keskliidu
peasekretäri Taavi Madiberki sõnul kohatu ning vastuolus seaduse mõttega.
Uus Maa Kinnisvarabüroo IV kvartali
turuülevaate andmetel oli vaatamata tehingute arvu kahanemisele ostuhuvilisi
palju, kuid otsuse tegemisega viivitati. Koduotsijad vaatavad enne ostu üle
mitukümmend korterit ning tingimisest on saanud reegel.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.