Võlaõigusseaduse tõlgendus, mille kohaselt
võib soetatud kodu hinda tõsta ka pärast müüki, on Eesti Omanike Keskliidu
peasekretäri Taavi Madiberki sõnul kohatu ning vastuolus seaduse mõttega.
„Kinnisvaraarendajate näol on tegemist kasumit taotlevate äriühingutega. Koduomanik ei pea enda kanda võtma turusituatsioonist tulenevaid äririske,“ rääkis Madiberk.
Vaidlusalust sätet (võlaõigusseadus § 97) kohaldatakse tema sõnul üldjuhul kestvuslepingute (näiteks pikaajalise teenuse osutamiseks sõlmitud lepingud) puhul. „Selle sätte kohaldamine kodu soetamisele (ostu-müügileping) on vastuolus õiguse üldprintsiipidega ning kõrgelt arenenud õiguskultuuriga riikide kohtupraktikaga.“
Euroopa kohtupraktika lähtub asjaolust, et nõudeõigus lepingu muutmiseks tekib vaid juhul, kui kohustuste tasakaal on muutunud rohkem kui 50% ulatuses ning müüja ei saanud hindade muutumist ette näha, teatas Eesti Omanike Keskliit oma pressiteates.
Professionaalsete kinnisavaraarendajate puhul ei saa eeldada, et nad ei oska ette näha ehitushindade tõusu.
Kui võlaõigusseaduse alusel toimuvas kohtuvaidluses kliendi ja kinnisvaraarendaja vahel jääb õigus arendajale, tekib ohtlik pretsedent – võlaõigusseadus lubab tõsta hinda ka pärast müüki ning hätta sattunud kinnisvarahaid saavad loa kundedelt tagantjärele raha juurde nõuda.
Seotud lood
Kui kohus annab õiguse vähetuntud
kinnisvaraarendajale, tekib ohtlik pretsedent – võlaõigusseadus lubab tõsta
hinda ka pärast müüki ning hätta sattunud kinnisvarahaid saavad loa kundedelt
tagantjärele raha juurde nõuda.
Kolm aastat hiljem ootavad elanikud ikka
Majakeskuse lubatud haljasalasid, spordiväljakuid, pisikest kirikut, siledaid
teid ja puhast keskkonda.
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.