Ma ei mäletagi, et konkurentsiamet oleks varem esinenud nii terava sõnavõtuga, kui seda tegi eilses Äripäevas ameti osakonnajuht Anna Mazur. Tauniv seisukoht Eesti Posti ja ärimees Hans H. Luige omavaheliste läbirääkimiste kohta annab lootust, et juba aastaid letargias viibivad ametkonnad hakkavad üles ärkama ja muskleid pungitama.
Ajakirjanikud on harjunud, et võib ju mingi probleemi kohta küsida kommentaari tarbijakaitselt, konkurentsi- või mõnelt muult ametilt, vastuseks saad ikka ontlikus ametniku sõnastuses üliigava meili.
Aga kindlasti pole asi ajakirjanike elu huvitavamaks tegemises. Lõtvade lihastega ametkonnad pole ettevõtjate silmis autoriteetsed ega hoia neid eemal võimalikest seaduserikkumistest. Tõeliselt jõuline tundub praegu olevat vaid maksuamet, kes on sel aastatuhandel rolli riigis märgatavalt tähtsamaks muutnud. Pärast juhivahetust on selgelt sõnakamaks muutunud ka näiteks finantsinspektsioon.
Ma ei ütle, et ettevõtja peaks riiki kartma, kuid karistamatuse tunne võib liialt ülemeelikuks muuta. Minu lapsepõlvekodus oli vits ahjusiibri küljes, aga alla võeti see haruharva, enamasti piisas selle nägemisest.