• OMX Baltic0,48%272,92
  • OMX Riga0,14%875,54
  • OMX Tallinn1,23%1 760,42
  • OMX Vilnius−0,04%1 049,21
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,32%8 140,74
  • Nikkei 2250,15%39 442,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,69
  • OMX Baltic0,48%272,92
  • OMX Riga0,14%875,54
  • OMX Tallinn1,23%1 760,42
  • OMX Vilnius−0,04%1 049,21
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,32%8 140,74
  • Nikkei 2250,15%39 442,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,69
  • 15.02.08, 16:52
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Raasuke: eestlaste säästmine on murettekitav

Hansapanga juhi Erkki Raasukese sõnul on eestlaste hoiuste kasv eelmisest suvest külmunud.
Erkki Raasuke tõi tänasel Hansapanga pressilõunal välja ühe inimeste säästmist puudutava arengu, mida on tema sõnul on raske lugeda. "Mäletan, et 1998. aastal, kui Venemaa lõpuks majanduskriisi sattus, olid ärevad ajad ka meil. Oli pankade osturalli ja ülevõtmine. 1998. aasta lõpus ja 1999. aasta alguses oli meil mure, kuidas likviidust parandada. Ootasime tookord, et eraisikud hakkavad oma sääste sööma ja panga deposiidid hakkavad vähenema. 1998. aasta lõpus ja 1999. aasta algul läks aga järsult üles säästmine. Deposiitide kasv aasta oli aastas 35%. Usaldus kukkus nii ära, et ka laenunõudlus kadus. Hansapangal oli 1999. aastal laenu kasv 7-8 kuud negatiivne, sest nõudlust polnud,” rääkis Raasuke.
Alates eelmise aasta suvest on kogu Balti regioonis laenukasv jätkunud, aga deposiitide kasv on pidurdunud, ütles Raasuke. „Eraisikute puhul on olnud kasv 0% lähedal. Laenu on juurde võetud, aga hoiused kasvanud pole. Samas säästud on fondidesse mõnevõrra kasvanud,” ütles ta.
Hoiused pole enam alates suvest kasvanud - mida sellest välja lugeda, küsis pangajuht. Raasukese sõnul on sellised trendid murettekitavad.
„Puudub signaal, et keegi säästaks. Usaldus on tulnud oluliselt allapoole. Kulutamine on vähenenud. Erinevus 1998. aastaga on see, et inimestel on peal üsna korralik laenukoormus. Kui sa poes tagasi tõmbad, siis see ei tähenda, et su majandusvabadus kasvaks. Kuigi tarbimist on vähendatud, siis säästmine kasvanud pole. Varem on säästud kasvanud hästi, aga ühel hetkel hakatakse vaatama, mis säästudega toimub, siis avastatakse, et tulevikuvaade läheb negatiivsemaks. Ülitugev inflatsioon on element, mida 1998-1999. aastate puhul polnud,” ütles Raasuke.
Pangajuhi sõnul saaksid eestlased oma tarbimisharjumisi veelgi muuta: "Võimalust tarbimist kokku tõmmata on küll ja küll. See on minu kodukootud konstruktsioon. Eraisikud võiksid halvematel aegadel sääste kasvatada, mis omakorda tähendaks veel olulisemat tarbimise kokkutõmbamist.”
Raasukese sõnul prognoosib pank mõningast hoiuste kasvu sel aastal, kuid see jääb kindlasti väiksemaks kui laenukasv.

Seotud lood

Uudised
  • 16.01.08, 17:18
Detsembris liikus hoiustele rekordilised 7,5 miljardit krooni
Eesti Panga andmeil kosus detsembris kommertspankades hoiuste kogumaht 7,5 miljardi krooni võrra, mis on läbi ajaloo suurim kuine juurdekasv.
Uudised
  • 17.02.08, 14:29
Raasuke: alati ei saada aru, mis juhtub laenumaksega hiljaks jäämisel
Hansapank Grupi juht Erkki Raasuke rõhutas, et inimesed ei oleks hooletud panga tagasimaksete osas.
Uudised
  • 29.01.08, 15:14
Hansapank: säästmine on jõudmas massidesse
Hansapanga investeerimistoodete osakonna juhataja Art Lukase sõnul on säästmine jõudmas massidesse.
Uudised
  • 23.10.08, 15:24
Uuring: inimesed peaksid omama sääste
Portaal tarkkulutaja.ee viis läbi uuringu, milles osalenud leidsid, et inimesed peaksid mõtlema, kuidas end kindlustada võimaliku töökaotuse puhuks.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 12:03
ABB ärijuht: Eestil on tugeva tööstusriigi maine
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele