Esmaste juhilubade taotlejate hulgas on
ligi 60% neid, kelle juhtimiskogemus piirdub üksnes õppesõiduga, kuid ligikaudu
30% küsitletuist on enne eksameid teinud ka üksikuid iseseisvaid sõite juhina
ning pisut üle 10% esmaste juhilubade taotlejatest on sõitnud juba kas sageli
või lausa pikemat aega juhina.
ARK siseauditi ja järelevalve osakond korraldas möödunud aasta oktoobris autokooli lõpetanute ja ARK liiklusteooria eksamitel osalenute seas tagasisideküsitluse, mille eesmärgiks oli uurida mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlejate koosseisu, nende rahulolu autokoolide õppekavaga ja autokoolide tegevusega ning nende arvamust juhilubade taotlemisprotsessist, teatas ARK.
Tulemustest selgus, et probleemiks on sõiduki juhtimine juhtimisõigust omamata. Kui esmaste juhilubade taotlejaist juhib mootorsõidukit enne ARK eksameid pidevalt ligikaudu 1/5 juhiloa taotlejaist, siis kõigist ARK liikluseksamitele tulnud alaealistest juhib mootorsõidukit ilma juhtimisõigust omamata 33% juhiluba taotlevatest alaealistest.
Esmaste juhilubade taotlejaist on sage või pidev juhtimiskogemus 22% meestest ja 7% naistest – ligi 1/5 juhiloa taotlejaist juhib mootorsõidukit liikluses enne ARK eksameid ilma juhtimisõigust omamata.
Juhiloa taotlejate sõidukogemusele osutab ka sõiduki omamine või kasutamine. Kui sõiduki omamine juhiloa täiendavate kategooriate taotlejatel pole midagi tähelepanuväärset, siis märkimisväärne on, et esmase juhiloa taotlejatest l7% omas mootorsõidukit juba enne ARK eksamitele tulemist. Vastanuist 13% väidab, et nad sõidavad enne juhilubade saamist kellegi teise mootorsõidukiga.
ARK eksamiosakonna juhataja Toivo Kanguri sõnul kinnitavad küsitluse tulemused seda, et Eesti liikluskultuuri probleem on sotsiaal-psühholoogiline ning selle parandamiseks tuleb alustada eelkõige kodusest kasvatusest.
Küsimustik esitati ARK liiklusteooria eksamil ja see paluti täita pärast eksami sooritamist. Küsimustikule vastanud on anonüümsed ja vastamine oli rangelt vabatahtlik. Üle riigi osales küsitluses 749 inimest.