EAS loodab ekspordikäibele 50 mld kroonist lisa

Aastatel 2008–2013 investeerib EAS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) ekspordi turunduse programmi kaudu 400 miljonit krooni riigi raha. Vähemasti teist samapalju tuleb investeerida ekspordi turundustoetust saavatel ettevõtetel.

Ettevõtteil tuleb panustada EASist rohkem

"Ettevõtted peavad omavahenditest investeerima vähemalt 50%, aga paljudel juhtudel on ettevõtete panus 70–80%," rääkis Alamets. "Me tahame, et ekspordi käibele lisanduks kogu toetusperioodi jooksul 50 miljardit krooni," lisas ta.

Et ambitsioonikat eesmärki saavutada, toetab EAS eelkõige neid ettevõtteid, kes juba müüvad välisturule. Kuni 1,5 miljoni kroonist ekspordi turundustoetust võivad saada aga ka need, kelle toodang või teenus omab tugevat ekspordipotentsiaali.

Varem on EAS toetanud väga erineva suurusega turundusprojekte. Kui ettevõte tahab osaleda kaks aastat järjest välismessil, tuleb tal arvestada 100 000–200 000kroonise väljaminekuga.

"Samal ajal suurettevõte, võtame näiteks mööblifirma, kes tahab välispartnerile atraktiivne olla ning mitu aastat järjest 100 ruutmeetrit messipinda rentida, võib mitme aasta jooksul maksta kokku miljoneid," rääkis EASi tegutsevate ettevõtete divisjoni direktor Allar Korjas.

EASi pakutavat ekspordi turundustoetust nimetas Korjas pigem katalüsaatoriks kui motivaatoriks välisturule minna.

Toetust saab nüüd ka kaubamärgi kaitsmiseks

Ekspordi turundamise programmi koostamisel lähtus EAS posiitiivseimast Eesti tulevikustsenaariumist, mis kannab nimetust "Põhjatäht". See arengustsenaarium sisaldab laiaulatusliku koostöö, tänapäevaste tootmistehnoloogiate kasutamise, Eesti jätkuvalt positiivse maine kõrval ka loovtööstuse ehk disaini, filmi ja moe mõjukust.

Eesti eksporttooted peaks seejuures tulema nii kõrge lisandväärtusega, et nende eest saaks küsida kõrgemat hinda.

Sestap toetab EAS erinevalt varasemast nüüd ka toote vastavusse viimist sihtturu nõuetega ehk sertifikaatide muretsemist, tootekatsetuste tegemist, uute pakendite ja brändi väljatöötamist ning kaubamärgi kaitsmist.

Traditsiooniliste asjadena toetab EAS jätkuvalt turu-uuringuid, välismessidel osalemist, püsiekspositsioonide ülespanekut ning turundusürituste korraldamist.

Eesti ekspordi kolm komistuskivi

"Võime öelda, et ekspordiga pole midagi lahti, see kasvab," kommenteeris Korjas ekspordi üldist olukorda. "Aga tekitab muret, et import kasvab veel kiiremini ja see võib Eestile probleemiks osutuda," lisas Korjas.

Teiseks Eestile iseloomulikuks probleemiks on, et ehkki 4500 Eesti ettevõtte aastane ekspordimaht ületab 2 miljonit krooni, tuleb pool kogu riigi ekspordikäibest umbes 50 ettevõttelt.

Kolmandaks teevad Eesti ettevõtted välisturu vallutamisel vähe koostööd, kuna samas valdkonnas tegutsevad firmad peavad üksteist konkurentideks.

"See võib kindlasti olla alateadlik hirm, aga meie oleme kohanud palju juhtumeid, kus üksi ega kaksi ei suuda ettevõtted pakkuda välispartnerile vajalikke mahtusid," kommenteeris Alamets ettevõtjate kartust, et konkurent lööb neilt äkki välispartneri üle.