• OMX Baltic0,2%293,11
  • OMX Riga0,45%889,32
  • OMX Tallinn−0,04%1 863,16
  • OMX Vilnius0,01%1 137,04
  • S&P 5001,38%5 597,67
  • DOW 300,97%41 210,47
  • Nasdaq 1,84%17 621,13
  • FTSE 1000,85%8 615,15
  • Nikkei 2250,72%37 053,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,9
  • OMX Baltic0,2%293,11
  • OMX Riga0,45%889,32
  • OMX Tallinn−0,04%1 863,16
  • OMX Vilnius0,01%1 137,04
  • S&P 5001,38%5 597,67
  • DOW 300,97%41 210,47
  • Nasdaq 1,84%17 621,13
  • FTSE 1000,85%8 615,15
  • Nikkei 2250,72%37 053,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,9
  • 26.02.08, 15:46
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Fotod: vaata Hansapanga uut veebimaailma

Esimene internetipank avati 1995. aastal Ameerikas. Täna on maailmas 1,3 miljardit internetikasutajat, kellest 32% kasutab internetipanka. Eestis kasutab netipanka 83% interneti kasutajatest ja Euroopa liidust keskmiselt 44%.
Hansapanga jaepanganduse juht Margus Ringi sõnul tuleb suur kasutajate hulk tänu Eestis 2001. aastal tehtud Vaata Maailma projektile, kus koolitati üle 100 000 tavalise inimese arvutit kasutama. „Maailmas on internet noorte ja kõrgema haridusega inimeste pärusmaa,“ lisas ta.
Kuigi Hansapanga juhid olid 1997. aastal veendunud, et telefonipank on tulevik, ei tapnud nad IT-meeste algatust ja lubasid neil interneti panga teha, samas uskudes, et see on nišitoode vähemustele. „Kuid Hansapanga juhid eksisid, 1998. aastaks oli 60 000 kasutajat ja edasi tõusis kasutajate arv püstloodis,“ tutvustas Rink nende veebipanga ajalugu.
Kahjuks arvasid nad 2004. aastal, et internetipank on valmis ja arendustöö lõpetati. „Nüüd me peame kõik selle tasa tegema. Kuid tol hetkel tundus, et toatäis arendajaid sügavad ennast ja tegelevad mitte millegi kasulikuga,“ põhjendas ta toonast otsust.
2006. aastal taipas Hansapank, et nende internetipank on kliendi jaoks loogikavaba ja sealt ei leita asju üles.
Ringi sõnul on uue netipanga märksõnad kõik ühes kohas, mugavus, disain ja turvalisus.
„Maailmas ei ole seni veel sellist netipanka, kus kõik oleks ühes kohas, kus saaks ühes keskkonnas nii infot otsida, kui ka tehinguid teha. Suurt rõhku on mugavusele pandud, sest seni ei leidnud klient paljut üles, oleme pööranud tähelepanu intuitiivsele kasutajaloogikale. Saime aru, et kliendi loogika erineb sellest kuidas Hanzanet on üles ehitanud,“ selgitas Rink.
Ta võrdles uut netipanka Tallinna Kaubamajaga, kus on maailmad. „Kõik lehed on integreeritud uueks hansamaailmaks,“ lisas ta.
Ka on senine karm, külm, rahulik keskkond asendunud ühtse disainiga.
„Uut netipanka arendades on väga suurt rõhku pööratud turvalisusele, samas sel on hind. Turvalisust ja mugavust kokku ei panna ei saa,“ lisas ta. Samas pani ta kasutajatele südamele, et üksi seif ei ole turvaline, kui tal on võtmed ees. „Kui klient jätab võtmed laokile ja kleebib ID-kaardile koodid peale, siis ei saa me vastutada,“ lisas ta.
Kuid see on alles algus. Plaanis on veel filtreeritavad konto väljavõtted, eelarve tegemise võimalus, kliendinõustamise broneerimissüsteem ja palju muud.
Sarnase interneti panga saavad ka Läti ja Leedu Hansapanga kasutajad.
Hansapank investeeris kolme riigi internetipanga uuendustesse Ringi sõnul umbes kaks miljonit eurot ehk 30 mln krooni.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele