Vaba tee tuuma ja tuule jõule

Einari Kisel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist kinnitas, et mitmekesise tootmisportfelli tagamiseks peavad mõned põlevkivijaamad siiski säilima. "Vastasel juhul hakkaksid pärast nende sulgemist teised elektritootjad müüma elektrit turule veelgi kõrgema hinnaga," selgitas Kisel.

Kuidas põlevkivielektri tootmise olukorras toime tulla nii, et riik ei muutuks sõltuvaks Venemaa odavast elektrist, Kisel vastata ei osanud.

ASi Fortum Tartu nõukogu liige ja üks omanikest Tiit Veeber nägi põlevkivienergeetikaga samamoodi jätkamisel ainult tumedat tulevikku. "Kui me praegusel kujul jätkame raha matmist põlevkivielektri tootmisse, kust ainult kahju tuleb, siis ei suuda meie elektritootjad oma hindadega konkureerida ja peavad uksed sulgema," vastas Veeber, kelle sõnul oleks loomulik ettevõtete pöördumine näiteks Venemaale odavama elektri poole.

"Venemaa nende kvootide süsteemi ei kuulu. Sealt saab elektri sama hinnaga kätte mis siiani. Iseenesest mõista jookseb elekter siis üle piiri ja me oleme väga tänulikud, et see sealt tuleb," sõnas Veeber, kes nägi ainsa targa lahendusena hakata kasutama turvast elektri ja soojuse tootmiseks.

"Turbast elektri ja soojuse tootmine on kordades efektiivsem kui põlevkivist ning seda on ka palju saadaval. Käisin juba 1994. aastal selle plaani välja, aga siis ei tundud keegi huvi. Nüüd pole meil aga muud võimalust," sõnas Veeber, kelle sõnul turvas ongi praegu ainus päästevahend.

Küsimusele, kas Eestis oleks põlevkivienergeetikale tulevikku, vastas Eestimaa Looduse Fondi (ELF) juht Rainer Nõlvak muigega: "Kindlasti on sel olnud suur ja kuulsusrikas minevik. Meil on kaks kildkonda, üks ütleb, et põlevkivi on hea, teine, et halb, Aga kes ütleb, mis õige on?" rõhutas Nõlvak ja lisas, et praegune diskussioon energeetikas piirdubki vaid arvamuste avaldamisega.

ELFis on tema sõnul tehtud ka tuuleenergia tasuvuse arvutused. "Eestis on tuult rohkem kui meil energiat tarvis. Küsimus on selles, kuidas seda tarvitada ja mida teha, kui tuult ei ole," arutles Nõlvak.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kinnitas, et Eesti strateegiline huvi on olla elektrit tootev, mitte importiv riik.

"Põlevkivienergeetika tuleb hoida konkurentsivõimelisena. Euroopa ei saa ju ometi meie eest ära otsustada, et peaksime ülepeakaela loobuma tööstusharust, mis on meie strateegilise julgeoleku osas ülioluline. Kui rääkida põlevkivienergeetika asenduse otsimisest, siis saame rääkida vähemalt 20 aastasest perioodist," kinnitas Parts.

Väo soojuselektrijaama enamusosaniku Urmas Sõõrumaa silmis on aga põlevkivienergia hinna tõus loogiline. "Öelge mulle, kuidas maailma kõige ebaefektiivsemal toorainel elektritootmine saakski olla odavaim? Ta saabki olla kõige kallim," selgitas Sõõrumaa.

"Ega me tuumaenergiast ka lõpuks ei pääse, kuid isegi praegu alustades kuluks umbes 15 aastat," ütles Sõõrumaa.

Ühe CO2-vaba elektritootmise võimalusena näeb Eesti Energia siia tuumajaama rajamist.

Eesti Energia tahab investeerida taastuvenergiat tootvatesse tuulikutesse, soojuse ja elektri koostootmisjaamadesse ning tuumajaamadesse. Näiteks Leedu Ignalina tuumajaama projekt on tähtis ja ka Soome tuumajaam on hea võimalus tuumaenergia kasutamiseks tulevikus. "Praegu tegutseme aktiivselt, et seal osaleda," teatas Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive.

Eesti Energia ei välista võimalust, et Eestisse võiks ehitada oma tuumaelektrijaama. Debatt algab aga elektrimajanduse arengukava aruteludel ning kui otsus on positiivne, võib ka Eesti astuda 15 aasta pärast tuumariikide sekka.