Majandusministeeriumi avalike suhete
osakonna nõunik Allan Kasesalu ütles, et ministeerium toetab igati sadamate
arendamist ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses (EAS) avas sellest
kuust väikesadamate toetusprogrammi, mille kogumaht on 30 miljonit
krooni.
„Loomulikult pooldab riik väikesadamate arengut ja laienemist,“ ütles Kasesalu.
„Märtsi esimeses pooles avab EAS väikesadamate toetusprogrammi, mille kogumaht on 30 miljonit krooni ja mille raames on kõigil huvilistel võimalus saada ühe sadama kohta kuni 3 miljonit krooni toetusraha, eeldusel, et omalt poolt leitakse sadama rajamiseks või arendamiseks samaväärne rahasumma. Koos riigipoolse toetusrahaga investeeritav 60 miljonit krooni võimaldab korda teha mitmeid olemasolevaid, aga rajada ka täiesti uusi väikesadamaid. Kui see toetusprogramm leiab aktiivset rakendust, saab sellele planeerida ka jätku,“ rääkis Kasesalu.
Etteheidet, et majandusministeerium ja veeteede amet tegutsevad sadamate arendamisele vastu, ei osanud ministeeriumi esindaja kommenteerida. Samas ei näe ka majandusministeerium mingit ohtu sadamate laienduses.
Seotud lood
Veesõidukite müügiga tegeleva firma Baltic
Boat Centeri müügijuht Rene Abner ütles, et merenduses on roheline mõtlemine
tõusev trend ning mootorpaate vahetatakse keskkonnasõbralike purjekate
vastu välja.
Pirita TOPi juhataja Urmas Lind ütles, et
mullu laiendati sadamat purjetamise hooaja alguses 25 koha võrra poi kohtade
arvelt ning sadama täiendav arendus oleks äärmisel vajalik.
Saaremaal tegutseva jahtide ja kaatrite
tootja Luksusjahi nõukogu liige Lennart Kallin ütles, et firma tootmismaht on
kasvanud juba kaheksa aastat järjest 30% aastas ning kasv
jätkub.
Balti Merekaatrite ASi nõukogu esimees
Viktor Siilats ütles, et Eestis napib sadamakohti, kuid selles on süüdi
keeruline sadamaseadus ja vastutöötavad ametid.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.