Eesti tatarlaste kogukond ja Türgi saatkond
kavatsevad Tõrma kalmistule püstitada mälestusmärgi hukkunud türgi sõduritele.
Idee püstitada Tõrma kalmistul asuvale islami kalmistule mälestusmärk türgi sõjameestele on küpsenud juba mitu aastat. Rakverest pärit tatari kultuurikeskuse Yoldõz president Timur Saripov rääkis, et tema vanaema sõnul on sinna kalmistule maetud ka türgi sõdureid, kirjutas Virumaa Teataja.
“Vanaema sõnul oli tegemist Judenitši armees võidelnud türklastega,” märkis Saripov.
SA Virumaa Muuseumid teadusdirektor Oliver Pagel pidas Judenitši armees sõdinud türklaste matmist Tõrmasse vähetõenäoliseks, sest tema sõnul töötasid Eestisse interneeritud türklased Ida-Virumaal kaevandustes ja siia kanti neid ei sattunud.
Samas võib Rakveresse türgi sõjamehi maetud olla küll, ja seda juba umbes nelikümmend aastat varasemal ajal, mil siin viibisid Vene-Türgi sõjas vangi langenud türklased.
“Dokumenteeritud andmed on olemas selle kohta, et 1878. aasta augustis-septembris viibis Rakveres päris palju türklastest sõjavange,” rääkis Pagel.
Seotud lood
Türgi maavägi ületas riigi lõunapiiri,
tungides Põhja-Iraaki, et rünnata väidetavalt seal redutavaid kurdi
mässajaid.
Türgis tegutseva Eesti ettevõtte Artec
Group arendusjuhi Martin-Éric Racine sõnul pole eestlased veel taibanud, et
türklastega peab enne äriasjade ajamist sõbraks saama.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.