Telekomifirma Starman teenis aasta viimases
kvartalis 4,7 miljoni kroonise puhaskasumi, mida on 35 protsenti vähem kui aasta
eest. Samas ulatus emaettevõtte osa puhaskasumist 8,1 miljoni kroonini ehk 0,2
miljoni krooni kõrgema numbrini kui aasta eest.
Emaettevõtte puhaskasum oli Starmanil suurem seepärast, et telekomifirmale kuulub suurt kahjumit tootvast tütarfirmast Eesti Digitaaltelevisioon 66%. Ülejäänud osa ED-st kuulub Levirale.
Eesti Digitaaltelevisioon teenis aastaga kahjumit 30 miljonit krooni, millest 10,2 miljonit krooni jäi vähemusosaniku Levira kanda.
Starman lõi Leviraga digitaaltelevisiooni teenust pakkuva ühisfirma 2006. aasta septembris. Detsembri lõpus oli Eesti Digitaaltelevisioonil 10 tuhat klienti ning ZUUMtv levialas elas 97% Eesti elanikest.
Starmani neljanda kvartali käive kasvas 24%, küündides 74,4 miljoni kroonini. "Neljanda kvartali tulemusi mõjutas traditsiooniliselt sügisene müügiperiood, kus mitmed sooduspakkumised toovad kaasa tulususe vähenemise. Samal ajal laiendas edukas sügismüük ettevõtte kliendibaasi, luues seeläbi paremad eeldused tulude kasvuks lähitulevikus," kirjutas ettevõtte börsile edastatud teates.
Hetkel kuulub Starmanile möödunud aasta lõpus ülevõtmispakkumise teinud firmale Baltic Moontech Investments Holding AS-le kokku 8 505 727 Starmani aktsiat ehk 65,16% ettevõtte aktsiakapitalist.
Tulenevalt aktsionäride struktuurist taotletakse lähitulevikus nähtavasti ettevõtte noteerimise lõpetamist Tallinna börsil.
Seotud lood
Viasat Eesti juht Krista Leppiko kinnitas,
et Viasati digitelevisoonil läheb Eestis hästi, Viasat on eelmisel aastal
võitnud Baltikumis juurde ligi 85 000 klienti.
Starmani juht Peter Kern ütles, et 2007.
aasta neljanda kvartali kasum oli väiksem ZUUMtv käivitamiskulude tõttu, kui see
välja jätta oli kasum siiski suurem kui aasta varem.
Täna lõpetatakse Ruhnu saarel
analoogtelevisiooni edastamine, millega algab Eesti täielik üleminek
digitelevisioonile.
Hansapanga üks asutaja ja LHV juht Rain
Lõhmus, võtab vastu Baltic Moontech Investments Holdingu pakkumise Starmani
aktsiatele ja müüb oma aktsiad ning teenib seega ligi 30,4 mln krooni.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.