Milline on elu Eestis 2018?

Me elame vabariigi 100nda sünnipäeva künnisel 10 aasta pärast jõukamalt kui kunagi varem. Tundmatu on mõiste „tööjõunappus“, sest Eesti on atraktiivne sihtriik Türgist, Indiast ja mujalt tulevale võõrtööjõule, keda töötab siis kordades enam kui seni. Oma osa mängib ka soojenev ilm.

Majanduskasvu mootoriteks on väikefirmad, kus töötab helgem osa laulva revolutsiooni põlvkonnast, nn web 2.0 generatsioonist, kes oskavad keeli ja arengut enda kasuks pöörata. Neist saavad uued sõõrumaad, kruudad, pandid, milderid, kes õpivad, omandavad välismaal kogemusi ja tulevad siis tagasi.

Isegi kui nad presidendi vastuvõtule ei pääse, on nad meie edasiviiv jõud. Koos praegu energiasektorisse ja puhtasse loodusesse investeerinud ärimeestega.

Eesti senised tuntuimad „enda“ kaubamärgid nagu Tallink, Baltika, Tallinna Kaubamaja, Merko Ehitus on ka aastal 2018 edukad. Tallinkist on nt saanud Euroopa suurim reisifirma. Kuid sarnaselt Merkole ja Baltikalegi mitte enam Eesti suuromanike käe all. Ja vahet polegi, kas kahjuks või õnneks, sest selleks ajaks on Eestis 100 000 aktiivset väikeinvestorit, kes paremate Balti ja maailma ettevõtete omanikena saavad osa edukate ettevõtete juhtide tarkadest otsustest.

Kümne aasta pärast saab ühe kuupalga eest osta ruutmeetri keskmisest korterist. Kuid mitte seetõttu, et korteri hinnad enam ei tõuseks, vaid seetõttu, et keskmine palk on tulenevalt tööviljakuse kasvust Eestis selleks ajaks üle Euroopa keskmise.

Oleme liitunud euroga ja lõpetamas oma suuri infrastruktuuri objekte nagu põhimaanteed ja Saaremaa sild.

Oleme aastaks 2018 näinud ära vasakpoolse, täpsemalt riigi suuremat sekkumist pooldava valitsuse, kes koos vahepeal tugevnevate ametiühingutega põrub koalitsioonis täiega. Tulemusena kärbitakse avaliku sektori paksust (nii inimesi arvu kui reaametnike palku) drastiliselt ja viimased suunduvad eraettevõtetesse tööle. Võimul on pragmaatiline, kuid vähemalt õhukest riiki pooldav valitsus. Andrus Ansip pole enam peaminister.

Ses mõttes eristub Eesti Venemaast, kes on samuti rikkam kui kunagi varem, kuid kus on taas presidendiks Vladimir Putin. Eesti presidendiks on aastal 2018 Siim Kallas.

Ettevõtja on silmad pööranud silmad lõuna poolt põhja ning lääne poole. Eesti ettevõtja on aru saanud, et riikides, kus ollakse Eestist maas, ei saa ajamasinasse siseneda ja justkui minevikku minnes panused täpselt õigetele aktsiatele teha. Seega, turuosa ja raha haaratakse kümne aasta pärast hellitatud Lääne-Euroopa ettevõtjalt.

Ilus pilt, kas pole?

See saab toimuda aga ainult juhul, kui me kõik ei istu edasistel aastatel käed rüpes, kui me ei lase asjadel lihtsalt kulgeda, kui me pole ise aktiivsed.

Sest vastasel korral elame Eestis, kus mina vähemalt enam elada ei tahaks.

See Eesti on vaikivas ajastus, kus Rein Langi ning Märt Raski ponnistused on vilja kandnud. Suured internetiportaalid on riikliku hoolekande all, ülejäänud meedia sanktsioneeritakse karmide kohtulahenditega. Meedia tähendabki siis tasalülitatud meelelahutusajakirjandust.

See Eesti ripub ära peaasjalikult Euroopa abirahadest, mille aruannetest saab kohustuslik lektüür gümnaasiumiosale.

Selles Eestis on üha suurenev korporatiivsus läbi põiminud korruptiivsusega tasemel, kus neid eristada enam ei saagi. Olukorda Eestis kontrollib kitsas klikk ärimehi.

Selles Eestis on paks riik, mille ülalpidamiseks regiooni kõrgeim maksumäär. Rikka Makedoonia lapsed õpivad koolis Eesti näidet peatüki all „Kuidas tipust valede otsuste tõttu ülikiirelt põhja langeda.“

See Eesti on külm ja pime riik, kes ei köida turiste, võõrtööjõudu ega välismaist kapitali. Ning mis kõige olulisem - meie lapsigi.

Tahame me seda? Ja ära otsi nüüd kusagilt netiaadressi, kuhu sa saaksid oma meelsust ses küsimuses avaldada. Näita oma meelsust valimiskasti juures. Näita oma meelsust heade väärtuste ja õigete hoiakute ülekandmisel oma lastele. Näita, et Eesti suurim loodusvara on tema kodanik.

Igor Rõtovi, Aivar Hundimägi ja Meelis Mandeli samateemalist vaidlust Kuku raadio saates "Äripäev Eetris" saab kuulata SIIT!