Veebruaris laekus käibemaksu võrreldes eelmise aasta sama ajaga 16,4 protsenti ehk 1,4 miljardit krooni vähem. Kui arvestada, et sel aastal oodati käibemaksu laekumise suurenemist 26 miljardile kroonile ehk 13 protsendi võrra aasta peale, on käärid planeeritu ning tegelikkuse vahel veelgi suuremad. Kui suured need täpselt on, keeldus rahandusministeerium avalikustamast. Äripäeva hinnangul võis laekumata jäänud summa olla suurusjärgus 800 miljonit krooni.

Kui edaspidi nöögib käibemaks riiki samamoodi, sööb ainuüksi selle maksu alalaekumine ära 2,7 miljardi kroonise puhvri, mis on riigieelarvesse ette nähtud. Ja mitte ainult - sarnase käibemaksu alalaekumise juures võib eelarve Äripäeva arvutuste järgi vajuda umbes 1,2 miljardi kroonisesse miinusesse.

Peaminister Andrus Ansip distantseeris ennast eelarve teemast ning teatas kommentaaripalvele vastuseks oma pressibüroo kaudu, et praeguste maksulaekumiste põhjal on eelarve defitsiidi kohta ennatlik mingeid järeldusi teha.

Peale selle lükkas peaminister kogu vastutuse sotsiaaldemokraadist rahandusministri Ivari Padari õlgadele, kes peab pärast aprillis avalikustatava majandusprognoosi tulemusi otsustama, kas on vaja teha eelarvekärpeid.

"Keegi ei ole selles kahelnudki, et see aasta tuleb keeruline," ütles Padar. Mingit väga konkreetset tagavaraplaani rahandusministeeriumil praegu ei ole, Padari sõnul elatakse üks kuu korraga.

"Rahandusministeeriumis on kogu aeg eri versioonid arutlusel, aga midagi ette võtta saab alles siis, kui meil on olemas pikemad ja usaldusväärsemad andmed," ütles Padar. Võimalus, et eelarve läheb viletsa maksulaekumise tõttu miinusesse, on Padari kinnitusel siiski läbi mängitud. "Ootame ära, mida toovad kevadprognoos ja poole aasta maksude laekumine, siis võetakse ka otsused vastu," lubas ta.