Sõerd: riigieelarve tasakaalust jääb puudu 6 miljardit

"Tulude alalaekumine on tuntavalt suurem kui nn puhver," sõnas Sõerd.

"Kui rääkida võimalikest kärbetest käesoleval aastal siis suure tõenäosusega saavad kõige rohkem kannatada need ministeeriumid, kus on kõige suuremad kasvud. Tänavuses eelarves on kõige suurema kasvuga sotsiaalministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning haridus- ja teadusministeerium," märkis Sõerd.

Samas nentis endine rahandusminister, et kuivõrd sotsiaalministeeriumi valitsemisala suuremad kulud on paika pandud seadustega, siis nii ebasoovitav kui see ka pole, kannavad suure koorma lisaeelarve kärbetest kannavad tõenäoliselt nii haridusvaldkond kui ka teedeehitus.

"Suure tõenäosusega kuuleme haridusvaldkonna ja teedeehituse projektide rahastamise kärpimisest ja objektide või nende erinevate etappide edasilükkamisest," nentis Sõerd. Ta toonitas aga, et tegelikult on otstarbekas kärpida just ministeeriumide püsikulusid nagu palgakulud ja muud tegevuskulud, ent tõenäoliselt viidi palgatõusud ellu juba jaanuaris-veebruaris.

Sõerd tõi välja järgmised valdkonnad, mida võidakse ministeeriumides kärpida:

Põllumajandusministeerium- veterinaar- ja toiduohutuse järelevalvesüsteemide arendamise kulud;

Keskkonnaministeerium – valitsemisala investeeringud ja keskkonnajärelevalve arendamise kulud;

Siseministeerium – regionaalministri valitsemisala kulud ja kogu valitsemisala investeeringud;

Rahandusministeerium – Maksu- ja Tolliameti tarkvara arendustööd, ja ministeeriumi infosüsteemide arendustööd;

Välisministeerium- saatkondade kulud;

Kultuuriministeerium – investeeringud;

Justiitsministeerium – investeeringud, ohtu võivad sattuda näiteks registrite arendustööd.

"Võib tekkida ka ebasoovitav kulude kokkuhoid selliselt, et eelkõige Euroopa Liidu fondidest rahastatavate objektide kinnitamine, planeerimine ja riigihangete korraldamine jääb ministeeriumide vähese haldussuutlikkuse tõttu venima, mistõttu jäävad kasutamata kaasfinantseerimiseks planeeritud vahendid," nentis Sõerd. Ta lisas, et sama olukord võib tabada ka siseriiklikust eelarvest rahastatavaid objekte, ehk kui jäävad venima projekteerimis- ja ehitushanked jne.

Negatiivse lisaeelarve koostamise kogemus on Eestil olemas aastast 1999, mil tehti negatiivne lisaeelarve mahus 1 miljard krooni. "Tollal korrigeeris võimulolev valitsus eelmise valitsuse tehtud valimiseelset eelarvet. Praegu on aga tegemist valimistejärgse esimese aasta eelarvega mille on koostanud sama valitsus ja mille Riigikogu kiitis heaks kõigest paar kuud tagasi," oli Sõerd kriitiline.

Tänavune negatiivne lisaeelarve on Sõerdi sõnul mõistlik ette valmistada võimalikult kiiresti, soovitavalt enne uue riigieelarve strateegia valmimist. "See võimaldab järgmiste aastate eelarvete piirjooni kujundada juba korrigeeritud ja realistlikult baastasemelt," selgitas ta.