Riigieelarvesse laekus veebruaris vaid 5,1 miljardit krooni

Kahe esimese kuu 12,9 miljardi krooni suurusest kogulaekumisest moodustasid maksutulud 10,6 miljardit krooni ja mittemaksulised tulusid 2,4 miljardit krooni. Võrreldes eelmise aasta kahe esimese kuuga on riigieelarve tulude laekumine tänavu kasvanud 13,1 protsenti, teatas rahandusministeerium.

Võrreldes eelarves planeerituga on 35,1 protsendiga kõige paremini laekunud muud tulud, mille all on suurima osakaaluga saastetasud. Saastetasusid on kahe kuuga laekunud 198,9 miljonit krooni. Samuti on aasta kahe kuuga plaanitust rohkem laekunud trahve - 63,7 miljoni krooni ulatuses.

Maksutulusid laekus veebruaris 4,8 miljardit krooni, millest 996,2 miljonit krooni tagastati füüsilistele isikutele enammakstud tulumaksuna. Veebruari lõpu seisuga on maksutulusid kokku laekunud 10,6 miljardit krooni, mis on 11,3 protsenti rohkem kui möödunud aastal.

Füüsilise isiku tulumaksu veebruari laekumist (-626,8 miljonit krooni) mõjutasid oluliselt tulumaksutagastused. Käesoleva aasta veebruaris tagastati tulumaksu ligikaudu 1 miljard krooni, mis on 23,1 protsenti rohkem kui eelmise aasta veebruaris. Juriidilise isiku tulumaksu laekus veebruaris ligi 230 miljonit krooni. Kahe kuu kokkuvõttes on laekunud 568 miljonit krooni ehk 12,8% riigieelarves kavandatust.

Veebruari lõpu seisuga oli käibemaksu laekunud 3,2 miljardit krooni, mis moodustas 12,4% eelarves kavandatust. Veebruaris laekus käibemaksu 1,4 miljardit krooni, mis on 16,4% vähem, kui möödunud aasta samal kuul. Negatiivse kasvu põhjustasid eelkõige möödunud aastaga võrreldes 21,3 protsendi võrra suuremad tagastused, lisaks avaldas jätkuvalt mõju eratarbimise kasvu aeglustumine ning kodumajapidamiste laenamisaktiivsuse vähenemine.

Aktsiise on veebruari lõpu seisuga laekunud eelarvesse 1,8 miljardit krooni, mis moodustab 17,7 protsenti riigieelarves planeeritust. Sotsiaalmaksu arvelt täienes eelarve veebruari lõpu seisuga 4,9 miljardi krooni võrra, mis moodustab 15% eelarves kavandatust.

Eelarve kulud moodustasid veebruari lõpu seisuga 12,9 miljardit krooni, mis on 13,1 protsenti eelarvesse planeeritust. Võrreldes aastataguse ajaga suurenesid kulud 21,8 protsenti.

Kululiikidest moodustasid suurima osakaalu mitmesugused eraldised nagu sotsiaaltoetused ja sihtotstarbelised eraldised 9,9 miljardit krooni ulatuses, mis moodustasid kogukuludest 77,2 protsenti. Tegevuskulud ehk personali- ja majandamiskulud moodustasid kogukuludest 2,6 miljardit krooni ehk 20,2 protsenti. Välistoetuste arvelt on kulutusi tehtud 795 miljonit krooni ehk ca 8 protsenti planeeritust. Tulude ja kulude vahe oli veebruari lõpus 78 miljonit krooni.