Iga inimene, kes on kordki puutunud kokku
ehituse või remondiga, kinnitab, et häid ehitajaid tuleb tikutulega taga otsida
ning kui neid õnnestubki leida, siis nad küsivad meeletut hinda.
Kuna suurem osa inimesi ei kuulu miljonäride edetabelisse, siis kasvab ka ebakvaliteetse ehitustöö kohta esitatavate kaebuste hulk.
2008. aasta jooksul on ehitustööde kvaliteedi kohta laekunud juba 34 kaebust. Kogu möödunud aasta jooksul esitati tarbijakaitseametile sealse spetsialisti Evelin Koppeli teatel 142 taolist kaebust. Muidugi, järeldusi on veel vara teha, kuid lihtne arvestus näitab, et võrreldes möödunud aasta sama perioodiga on kaebuste arv kasvanud enam kui 50% võrra.
Ehitusjärelevalvega tegeleva ettevõtte Prodecoro OÜ juhataja Peeter Holtsi sõnul leiab ettevõte kõige sagedamini ehituspraaki 2007. aastal ehitatud majadest. "Enim vigu on seotud üldehitustöödega ning vigade kõrvaldamine nõuab suuri kulutusi," seletas Holts.
Tehnilise Järelvalve Ameti peadirektori asetäitja ja tööstusohutuse teenistuse juhataja Egon Hirvesoo seletab, et põhiliselt vead tekivad projektitingimuste rikkumise ja madala töökvaliteedi tagajärjel.
Nagu märkis tarbijakaitseameti spetsialist Evelin Koppel, võib ette tulla ka keerulisemaid konflikte: näiteks kui töid teostanud ettevõte keeldub oma vigu tunnistamast ning asi antakse halduskohtusse. Samuti lisas ta, et suuremalt jaolt lahendatakse vaidlused siiski poolte läbirääkimiste teel.
Usalda, kuid kontrolli"Maja ostmisel ei tasu juhinduda ainult ettevõtte heast mainest. Nii võib sattuda ilusate sõnade ohvriks. Pealegi, ka teada-tuntud firma võib teha praaki. Seetõttu tuleks enne ostu-müügilepingu sõlmimist kontrollida ehitusfirma mainet, eelmisi projekte, kinnisvara arendusprojekte jne," seletas Koppel. Kuid maja ostjale ta täpsemat nõu anda ei osanud, kuna kõik sõltub konkreetsest juhtumist: kas klient ostab ainult majakarbi või projekti võtmed kätte. "Maja ostmisel tuleks kontrollida ka seda, et kõik dokumendid oleksid vormistatud korrektselt. Broneerimisleping, poolte kohustused ja õigused, vara garantiitingimused jne tuleks kinnitada notari juures. Tuleks ka täpsustada, millises seisundis ehitaja elamu üle annab," jätkab tema.
Palju libaehitajaidEhitusjärelevalvega tegeleva ettevõtte Prodecoro OÜ juhataja Peeter Holts seletab: "Ehituspraak tekib peamiselt oskamatu töökorralduse ning kvalifitseeritud tööjõu puuduse tõttu. Nõudluse kasv põhjustas olukorra, kus iga soovija võis leida endale ehitussektoris tööd," arvab tema.
Ehitaja ja ostja vahel tekkinud probleemide kohtuväliseks lahendamiseks soovitab Tehnilise Järelvalve Amet pöörduda juristi poole ning koostada võimalikult detailne ehitustööde leping.
„Ehitusprotsessi peab olema kaasatud ka järelevalvespetsialist, kes jälgib ehitustööde vastavust projektile ning esindab tellija huve,“ seletab Holts.
Egon Hirvesoo soovitab aga kodu soetamisel tellida ehitustööde ekspertiis ettevõttelt, mis on kantud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandustegevuse registrisse (MTR). "Juba valmis maja ostmisel tuleks kasutada vastava spetsialisti abi. Mingit kindlat retsepti ei ole ning igat kinnisvaraobjekti tuleb käsitleda individuaalselt,“ märgib Holts.
Ehitajad püüavad kõikvõimalikel viisidel raha kokku hoida. Näiteks soojustuse pealt. Paljudes uutes majades puudub niiskustõke. Elektrisüsteemil ei ole mingit kaitset. Maja välisvundamendil puudub tihtipeale veetõke. Kõige kindlam viis raha kokku hoida on aga katuse soojustus, kuna ostja ei saa seda ise korralikult üle vaadata. Reeglite järgi peab klaasvilla kiht olema 30 cm, mitte aga 10, nagu paljudes majades on.
Eksida võivad kõikHirvesoo kinnitab, et praaki võib esineda isegi tuntud ja hea mainega ehitusfirmal. „Muidugi on tähtis, et vara omanik palkaks hea järelevalvespetsialisti, kes kontrolliks tööde käiku, koostaks ehituse tehnilist dokumentatsiooni ning tagaks ehitustööde kvaliteedi,“ jätkab ta.
Holtsi sõnul võib kinnisvara omanik ehitustööde kvaliteedi suhtes kahtluse tekkides taotleda ehitustöödeekspertiisi läbiviimist.
Näide elustSaates „Kaua võib“ näidati üht Tartu maja, mille ühistu tellis novembris küttesüsteemi remondi, nimelt radiaatorite vahetuse. Korteriomanikelt koguti kokku 30 000 krooni, kuid paljud ei ole rahul tööde kvaliteediga. Kõikidel radiaatoritel oli soojusregulaator paigaldatud valele poole, suurem osa radiaatoritest olid halvasti kinnitatud. Tööde lõppedes tulid ühistu esimees ja ehitustööde järelevalvet teostav firma kontrollima tööde kvaliteeti. Ühistu esimees keeldus olukorda kommenteerimast, aga töid teostanud ettevõte Randem OÜ ei ilmunud üldse kohale.
Siis pöördus saate võttegrupp ettevõtte esindusse ning vestles OÜ Randem direktor Endel Rannaga, kes on veendunud, et kõik tööd sellel objektil olid teostatud korrektselt. „Tuleb arvestada aastat, millal maja ehitati, vundamendi tugevust, korruste plaani. Küttesüsteemi vahetus oli teostatud korrektselt,“ teatas Rand. Kuid sellele vaatamata soovivad rahulolematud kliendid teada, kui kaua võib oodata ehitajate vigade parandamist.
Seotud lood
Ehitusbuumi ajal kiiresti, korraga ja palju
ehitamise meetodil kerkinud kinnisvarakülad ning hooned pakuvad järgnevatel
aastatel ehitusfirmadele uut tööd.
Viimastel aastatel kõrgeid kasvunumbreid
näidanud ehitusturu kasv aeglustus 2007. aasta jooksul oluliselt.
Vanasse majja korteri ostnu läheb kindla
peale, eriti kui renoveeritud on nii korter kui ka maja, kirjutab Uus Maa
Kinnisvarabüroo äärelinna konsultant Kristjan Reinoja tänases Äripäeva
kinnsivararubriigis.
Eelmisel aastal Äripäeva ehitusfirmade
TOPis teise koha saavutanud Harju Ehituse tegevdirektor Aavo Teder ütles
aripaev.ee-le, et tellimuste hulk on tuntavalt langenud, ent koondamist siiski
ei tule.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.