USAs leiti kokku umbes 41 miljoni poolt
tarbitavas joogivees jälgi ravimitest - nii antibiootikume, suguhormoone kui
valuvaigisteid. Seni on ravimite kontsentratsioon veel madal, tugevalt allpool
ravimidoose, ent fakt iseenesest on tõsine ja mõtlemapanev.
Kuidas ravimid joogivette satuvad? Organism omistab osa ravimist, teine osa aga kandub kanalisatsiooni. Kuigi veepuhastusjaamad eemaldavad enamuse orgaanilisest ainest ning lämmastikust-fosforist, ei eemalda nad lahustunud ravimeid ning puhastatud vesi lastakse tagasi looduslikesse veekogudesse - millest omakorda võetakse ja puhastatakse joogivett, tekib ringlus.
Kuigi kontsentratsioonid on väikesed, sellise ringluse tulemusena need kasvavad ning eri ravimite mõju inimesele omavahel kombineerudes võib mingil hetkel teadlaste arvates muutuda oluliseks.
Näiteks Philadelphias leiti joogiveest 56 erineva ravimi või nende lagunemissaaduse jälgi, nende hulgas valuvaigisteid, nakkushaiguste ravimeid, astmaravimeid, aga ka ravimeid kõrge kolesteroolitaseme, langetõve, südamehaiguste vastu.
Samamoodi leiti joogivees ravimijälgi Lõuna-Californias, New Jerseys, Washingtonis ja Arizonas. Leiti ka, et isegi osa pudelivetest on toodetud lihtsalt kraaniveest ning lihtsad kodused filtratsioonisüsteemid ravimeid ei eemalda. Kõigele lisaks suurendab vee kloreerimine ravimite toksilisust. Puhastamisega saadakse hakkama pöördosmoosi abil, kuid see on väga kallis tehnoloogia.
Eestis joogivee reostust ravimitega kartma ei pea, kuna meil selliseid suletud ringe ei teki - veevarustuses kasutatakse põhjavett ning näiteks Tallinna puhul puhastatud Ülemiste järve vett, puhastatud heitvesi aga juhitakse Soome lahte. Eestis on joogiveevarusid piisavalt, puudub vajadus kasutada reostunud pinnavett joogiveena. Eesti joogiveel on probleeme näiteks fluoriga ja kõrgendatud radioaktiivsusega.
Artikkel ilmus Erik Puura
keskkonnablogis.
Seotud lood
Kui te järgmine kord oma pead pesete,
mõelge hetkeks oma naabrite tervisele. Briti kuningliku keemiaühingu raporti
teatel võivad tarbekeemias sisalduvad kemikaalid veevärgis lagunedes moodustada
uusi ühendeid, mille kahjulike mõjude kohta on väga vähe teada.
Heitveena veekogudesse jõudev
antibeebipillidest pärit kunstlik naissuguhormoon östrogeen keerab kalade
suguelu pea peale.
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele