YIT Ehituse personalijuht Anneli
Metsmaker-Neeroti sõnul ei ole ettevõttel praegu kasu sellest, et riik
võõrtööjõu maaletoomist hõlbustab.
"Otsime pigem läbi oma kontserni uusi tellimusi, seega pole küll mingit vajadust ega plaani võõrjõudu sisse tuua," ütles Metsmaker-Neerot.
"Teate ise küll, mis ehitusturul toimub!" sõnas Neerot vastuseks aripaev.ee küsimusele, kuidas YITi mõjutab seadusemuudatus, mis lubab võõrtööjõudu kergemini sisse tuua. "Meid see ei mõjuta."
Seotud lood
YIT Ehitus rajab Eesti Maaülikoolile uue
spordihoone, tööde maksumus on 86,2 miljonit krooni.
Balti Laevaremonditehas vajab enam kui
kolmesadat võõrtöölist väljastpoolt Euroopa Liitu, mistõttu tööjõu sissetoomise
lihtsustamine mõjutaks neid positiivselt.
Riigikogu leevendab homme välismaalt
oskustööliste Eestisse toomise reegleid, mis näitab ühtlasi, et senine ülirange
poliitika kolmandatest riikidest pärit töökäte suhtes hakkab lõpuks tasapisi
murenema.
Eelmisel aastal Äripäeva ehitusfirmade
TOPis teise koha saavutanud Harju Ehituse tegevdirektor Aavo Teder ütles
aripaev.ee-le, et tellimuste hulk on tuntavalt langenud, ent koondamist siiski
ei tule.
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.