Riigikogu leevendab homme välismaalt
oskustööliste Eestisse toomise reegleid, mis näitab ühtlasi, et senine ülirange
poliitika kolmandatest riikidest pärit töökäte suhtes hakkab lõpuks tasapisi
murenema.
Lõpphääletusele pandava välismaalaste seaduse muudatused lihtsustavad märkimisväärselt välistööjõuga seotud bürokraatiat ja kahekordistavad sisserände piirarvu, kirjutas postimees.ee.
Viimase näitaja tõstmine 0,05 protsendilt 0,1 protsendile Eesti alalisest elanikkonnast tähendab seda, et aastas võib töötamise eesmärgil siia elama asuda umbes 1350 inimest. Ühtlasi oli tööturuamet nõus sellega, et töötaja otsimiseks nõutav aeg lüheneb kahelt kuult kolme nädalani. Kui seni peab tööandja töötajat tööturuameti kaudu Eestist ja Euroopa Liidust otsima vähemalt 2 kuud, enne kui võib pöörduda kolmandate riikide inimeste poole, siis seadusmuudatusega lüheneb see aeg kolme nädalani.
„Jääme äärmiselt konservatiivseks ja oleme ettevaatlikud,“ kinnitas sotsiaaldemokraadist siseminister Jüri Pihl, osutades pikale nimekirjale, mis lubab inimestele ka ei öelda. Tema kinnitusel ei ohusta muudatused Eesti tööjõuturgu ega Eesti elanike võimalusi siin tööd leida.
Seotud lood
Leedu tööandjad viivad üha enam töölubade
avaldusi migratsiooniametisse, et palgata võõrtööjõudu.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan
Parts ütles, et uue välismaalaste seaduse mõte on muuta bürokraatiat
ettevõttesõbralikumaks.
YIT Ehituse personalijuht Anneli
Metsmaker-Neeroti sõnul ei ole ettevõttel praegu kasu sellest, et riik
võõrtööjõu maaletoomist hõlbustab.
Euroopa Komisjoni voliniku Siim Kallase
kabineti ülem Henrik Hololei märkis, et tööjõuturu avamine pole Eesti, vaid kogu
Euroopa probleem.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.