Eluiga veab Eestit inimarengu edetabelis allapoole

Inimarengu indeks võtab arvesse kolme komponenti, nendest sisemajanduse koguprodukt ühe elaniku kohta võib kiiresti muutuda, samas kui keskmine eeldatav eluiga sünnihetkel ja täiskasvanute kirjaoskus on inertsemad.

Kui Eesti positsiooni on parandanud SKP number, siis elanikkonna tervisega seotud näitajad peaksid meid murelikuks tegema.

Meie tõus indeksi edetabelis viimase kümmekonna aasta jooksul põhinebki SKP kiirel kasvul. Samas jõuab Eurostati ja regionaalarengu peadirektoraadi arvutuste järgi Eesti SKP elaniku kohta võrreldavates hindades ELi keskmisele tasemele 2019. aastal. Meist varem jõuavad sinna Tšehhi 2012. aastal ja Sloveenia juba 2009. aastal.

Hariduse osaindeksi poolest asub Eesti pingereas 20. kohal. Kui meie kulutused haridusele ulatuvad kõrge inimarenguga riikide tasemele (5,3% SKPst), siis kulutused teadus- ja arendustegevusele on meil vaid 0,9% SKPst. See on peaaegu kaks korda vähem kui nt Tšehhis ja Sloveenias, rääkimata Lääne-Euroopa riikidest. Näiteks Rootsi kulutab teadus- ja arendustegevusele 3,7% SKPst.

Keskmise eluea poolest on Eesti riikide pingereas 78. kohal. Kuigi kõigis Euroopa riikides on meeste eluiga naiste omast lühem, torkab Eesti siin silma eriti suure erinevusega - 10,9 aastat. Selle poolest on Eesti koos Valgevene ja Venemaagaga kõrge inimarengu indeksiga riikide grupis viimastel kohtadel.