ÜRO Arenguprogrammi inimarengu indeksite
edetabelis on Eesti aastaga nelja koha võrra kukkunud, asudes 44. kohal.
Inimarengu indeks võtab arvesse kolme komponenti, nendest sisemajanduse koguprodukt ühe elaniku kohta võib kiiresti muutuda, samas kui keskmine eeldatav eluiga sünnihetkel ja täiskasvanute kirjaoskus on inertsemad.
Kui Eesti positsiooni on parandanud SKP number, siis elanikkonna tervisega seotud näitajad peaksid meid murelikuks tegema.
Meie tõus indeksi edetabelis viimase kümmekonna aasta jooksul põhinebki SKP kiirel kasvul. Samas jõuab Eurostati ja regionaalarengu peadirektoraadi arvutuste järgi Eesti SKP elaniku kohta võrreldavates hindades ELi keskmisele tasemele 2019. aastal. Meist varem jõuavad sinna Tšehhi 2012. aastal ja Sloveenia juba 2009. aastal.
Hariduse osaindeksi poolest asub Eesti pingereas 20. kohal. Kui meie kulutused haridusele ulatuvad kõrge inimarenguga riikide tasemele (5,3% SKPst), siis kulutused teadus- ja arendustegevusele on meil vaid 0,9% SKPst. See on peaaegu kaks korda vähem kui nt Tšehhis ja Sloveenias, rääkimata Lääne-Euroopa riikidest. Näiteks Rootsi kulutab teadus- ja arendustegevusele 3,7% SKPst.
Keskmise eluea poolest on Eesti riikide pingereas 78. kohal. Kuigi kõigis Euroopa riikides on meeste eluiga naiste omast lühem, torkab Eesti siin silma eriti suure erinevusega - 10,9 aastat. Selle poolest on Eesti koos Valgevene ja Venemaagaga kõrge inimarengu indeksiga riikide grupis viimastel kohtadel.
Seotud lood
Eesti olud tervikuna ei anna lootust, et
Eesti ka järgmistel aastatel oma kohta inimarengu aruandes parandab, arvas ASi
Premium Motors Grupp tegevjuht ja endine rahandusminister Mart Opmann.
Täna esitletava Eesti Inimarengu Aruande (EIA 2009) fookuseks on inimeste elukeskkond ja ühiskonna kvaliteet ning majanduskriisi poolt tõstatatud küsimused.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles Eesti inimeste keskmist eluea pikkust kommenteerides, et tegelikult on naistel ikkagi palju raskem elu, sest nad peavad vanemas eas 11 aastat meesteta hakkama saama. "Parem on ikka õigel ajal ära surra," tähendas Ligi elutargalt.
Ettekujutus Eestist kui ametnike,
kaupmeeste ja ärijuhtide riigist ei vasta tõele, kui vaadata statistikat.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.