Rahandusminister Jürgen Ligi ütles Eesti inimeste keskmist eluea pikkust kommenteerides, et tegelikult on naistel ikkagi palju raskem elu, sest nad peavad vanemas eas 11 aastat meesteta hakkama saama. "Parem on ikka õigel ajal ära surra," tähendas Ligi elutargalt.
Kanal 2 "Reporterile" antud intervjuus ütles minister Ligi, et veelkord leiab kinnitust tõsiasi, et naiste elu on meeste omast ikka palju raskem.
"Olla 11 aastat üksi... See on ikka palju raskem, kui õigel ajal ära surra," arvas Ligi muigamisi.
Ta soovitas ka meestel vähem juua ja suitsetada ning muid rumalaid riske mitte võtta, sest niiviisi on võimalik enda eluiga aastaid pikendada.
Samas kiitis samuti sitke spordimees, peaminister Andrus Ansip Eesti mehi.
"Viimasel ajal on igasugused õnnetussurmad jäänud harvemaks küll. Meie teed mehed ei kihuta ennast enam sellise hooga surnuks nagu nad seda aastaid tagasi on teinud. Praegu on umbes viiekordne vähenemine liiklussurmade osas võrreldes tippaegadega," rääkis valitsusjuht.
Ansipil oli noortele meestele ka õpetussõna varnast võtta.
"Ehk siis mehed ei peaks ronima põhjendamatutesse riskidesse just siis, kui nemad on noored," koputas vanem mees sookaaslaste südametunnistusele.
2008. aasta oli Eestis oodatav eluiga läbi aegade kõrgeim, ulatudes naistel 79,2 ja meestel 68,6 eluaastani. Kümne aastaga on oodatav eluiga pikenenud naistel 3,5 ja meestel nelja aasta võrra.
Vaatamata tõusule on Eesti elanike eluiga lühem kui enamikus Euroopa Liidu riikides. Euroopa Liidus oli keskmine oodatav eluiga 2008. aastal naistel 82,2 ja meestel 76,1.
Naised elavad kõigis Euroopa riikides vanemaks kui mehed, kuid naiste ja meeste oodatava eluea erinevus Eestis — ligi 11 aastat — on Euroopa Liidu üks suuremaid.
Rahvastikuprognoosi kohaselt tõuseb naiste oodatav eluiga 2050. aastaks 80,4 ning meeste 78,4 aastani. Kui naiste oodatav eluiga oli juba 2008. aastal lähedal prognoositule, siis meestel jääb puudu ligi 10 aastat.
Kui võrrelda naiste ning meeste osatähtsust rahvastikus, siis 2009. aastal oli naisi 8% rohkem kui mehi.
Kuigi poisse sünnib igal aastal rohkem kui tüdrukuid, algab 35. eluaastast naiste arvuline ülekaal. Selle põhjuseks on olnud meeste varajane suremus, peamiselt õnnetusjuhtumite ja vigastuste läbi.
Pikema eluea tõttu on Eestis üle 65-aastaseid naisi kaks korda rohkem kui samas vanuses mehi. Prognoosi kohaselt 2050. aastaks sooline tasakaal rahvastikus paraneb ja naiste arvuline ülekaal nihkub praeguse 35. eluaasta asemel 60. eluaastate algusesse.
2008. aasta statistika põhjal elavad naised Eestis tervena 57 ja mehed 53 aastat. Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on see näitaja aga üks madalamaid.
Seotud lood
Eestis on rahvastikuarengu üks olulisemaid näitajaid — oodatav eluiga — viimasel kümnendil nii meeste kui ka naiste puhul positiivse ehk tõusva trendiga.
ÜRO Arenguprogrammi inimarengu indeksite
edetabelis on Eesti aastaga nelja koha võrra kukkunud, asudes 44. kohal.
USAs läbi viidud uurimuse kohaselt on
keskmine eluiga seal küll suurenemas, kuid ainult inimestel, kellel on haridust
rohkem kui 12 aastat.
Majanduslanguse ajal tõuseb keskmine eluiga
tavapärasest kiiremas tempos. Nii oli see 1930. aastate suure depressiooni ajal
ning tõenäoliselt kehtib selline üllatav seos ka praeguse kriisi ajal.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.