2018 elame Euroopa Dubais

Tagasivaade viimasele kümnele aastale jätab mulle sooja tunde. Täna siin istudes on raske uskuda, kuidas 2008. aastal keegi õieti ei näinud, kuhupoole riik läks. Elame ühel Euroopa rikkamal maal, mida vahel Euroopa Dubaiks nimetatakse.

Just 2008. aasta raske majanduslangus ning sellele viinud surutis võimaldasid muuta riiklikku poliitikat, nii et jõudsime täna, vabariigi 100. sünnipäeval nauditava jõukuseni.

Saades aru kiirelt vananeva ja arvult kahaneva rahva suutmatusest tekitada majanduses piisavat dünaamikat, hoidmaks majanduskasvu pikalt kõrgel, et jõuda Lääne-Euroopa elustandardile järele, otsustas 2009. aastal ametisse asunud Mart Laari valitsus teha äkilisi samme. Valitsussektori kulude järsk kärpimine võimaldas vähendada maksukoormust. Eesti sai maailma esimeseks riigiks, kes tulumaksu täielikult kaotas, asendades selle tarbimise, eriti keskkonnale kahjuliku tarbimise maksustamisega.

Maksurevolutsiooniga käsikäes muudeti otsustavalt Eesti immigratsioonipoliitikat. Eesti diplomaadid said ülesandeks edendada sisserännet Eestisse, eelistades ettevõtlus- ja teadustaustaga inimesi. Eesti müügiargumendid olid nullprotsendine tulumaks, puhas keskkond ja riigivõim, kes aitab ettevõtjail vältida bürokraatiat ja ohtrat paberimajandust.

Praegu suure ehitusplatsiga sarnanevas Eestis üritab Euroopa Liidu kiireimini kasvav linn Tallinn ära mahutada äride ja inimeste sissevoolu. Eriti hiinlased, nende seas palju ettevõtjaid, on avastanud Eesti puhast keskkonda ja suurepäraseid töövõimalusi pakkuva väljarände sihtkohana. Tallinn on baas, kust Hiina firmad sisenevad Euroopa turule.

Majandusreformide teine ootamatu tulemus on noorte soomlaste massiline sissevool, kes tahavad pääseda Soome heaoluriigi säilitamisega seotud kulude kasvu tulemustest. Eelmisel nädalal kirjutas Soome majandusajakiri Talouselämä esiküljeloos, kuidas kõik paljulubavamad uued Soome firmad asuvad tegelikult Eestis. Võib vaid arvata, kuidas see trend veel tugevneb, kui Tallinna-Helsingi tunnel järgmisel aastal valmib.

Vanasti olid paljud Eestis mures, kuidas säilitada kahaneva rahvastiku ja kasvava sisserännu juures eestlaste identiteeti. Nüüdseks on selge, et madalaist maksudest, avatud immigratsioonipoliitikast ja keskkonnasäästlikust lähenemisest tulenev hiiglaslik majanduskasv on viinud Eesti kultuuri ja keele õitsengule. Kaugel sellest, et ähvardada eestlaste keelelisi ja kultuurilisi juuri, on uusasukad näidanud üles suurt huvi oma uue kodu kultuuri ja keele edendamiseks.

Eesti kujutava kunsti hinnad kerkisid taevasse, kui isegi Pekingi galeriid selle vastu huvi hakkasid näitama. Teatrid, ooperid ja kontserdisaalid pole kunagi näinud nii häid aegu, kuna abiks on õitsva ärikogukonna toetusraha. Londonist tulevad turistid tšarterlendudega kultuuriüritustele, see on loonud ühe Euroopa dünaamilisema kultuuriareeni maine. Eelmisel aastal asutati Shanghais eesti ja inglise õppekeelega kool lastele, kelle vanemad kaaluvad Eestisse kolimist.

Kohalikud Eesti inimesed on majanduse dünaamilisusest ning kultuuri- ja ühiskonnaelu arengust kõvasti kasu saanud. Elatustase on tõusnud julgematestki kümne aasta tagustest ootustest rohkem, kui inimesed parasjagu 2008. aasta majanduslangust üritasid üle elada. Praegu vaidlustab vaid peotäis sotsialiste fakti, et Eesti tulevik sõltub vabast turust ja keskkonnasõbralikust poliitikast.