Nina-, kõrva-, kurguarsti Tiina Pruler-Ildi
hinnangul on Eestis puudu üks põlvkond arste, mis on arstiabis toonud kaasa juba
hulga tagasilööke.
Pruler-Ildi sõnul on veerand Eesti arstidest kuni 40aastased, pooled paremas arstieas ehk 40-60sed ja ülejäänud veerand pensionieas, kirjutas Virumaa Teataja. Kui pensioniealised otsustavad äkki kõik minna teenitud vanaduspuhkusele, ongi ootamatult üks neljandik arste puudu, Tiina Pruler-Ild räägib oma eriala näiteks tuues: “Minu eriala arste on üle saja, vist sada kolmteist, mõni aasta tagasi oli veel sada kolmkümmend kuus.”
Millest on arstide puudus tekkinud? “Peamine põhjus on ikka see, et väga paljud noored arstid on läinud välismaale tööle, ja äramineku põhjus on proosaline: ühe ja sama töökoormuse juures saab mujal võrreldamatult rohkem palka kui Eestis,” kõlab Tiina Pruler-Ildi vastus.
Tema arvates on arstide puudus üldine. Võimalik, et Soomes ja Rootsis, kuhu meie arstid peamiselt lähevad, valmistatakse arste vajadusest vähem ette või lähevad nende arstid teistesse riikidesse samal põhjusel kui meie omad Põhjamaadesse.
Ka Lääne-Virumaal on valdav osa arste üle viiekümneaastased ning arstide puuduse tagajärg on allesjäänute väga suur töökoormus.
Üldsuse kõneaineks on arstide kõrged palgad. Viimased tulevad sellest, et paljud arstid töötavad normaalsest suurema koormusega. Või teenivad seda kõrgelt palka kõrgelt koteeritud spetsialistid suurhaiglates.
Suurhaiglad saavad endale kindlasti personali, aga maakondades on arstide leidmine tõsine probleem. Rakvere haiglas töötavast 64 arstist on 32 ehk pooled need, kes pole haiglas tööl põhikohaga, ja see pole Tiina Pruler-Ildi arvates loomulik nähtus.
Maakonnahaiglas peab eksistentsi säilitamiseks olema teatud arv spetsialiste ja nii leitaksegi omade puudumisel arstid keskustest. Need on spetsialistid, kes soostuvad sõitma kohale mõneks tunniks nädalas või käima nädalavahetustel valves.
Tema arvates peaks olema riiklik abi noortele arstidele loomulik väljund maakonnaarstide põua vähendamiseks. Riigil tuleks seada eesmärk kinnistada arstid ka maakonnahaiglates, et enamik seal töötavaid arste poleks ainult külalisesinejad.
Seotud lood
Sotsiaalministeerium tahab koostöös
haigekassaga vähendada poole võrra nende eriarstide arvu, kes peavad Eesti 11
üldhaiglas vältimatu arstiabi andmiseks ööpäev läbi valves olema.
Sotsiaalminister Maret Maripuu kirjutab
homme esmakordselt ilmuvas ajalehes Meditsiiniuudised, et Eesti arsti keskmine
palk ületab juba kahekordse riigi keskmise.
Sotsiaalminister Maret Maripuu kohtus
Rootsis töötavate Eesti arstidega ja meelitas neid suurenenud tervishoidu ja
sotsiaalsfääri suunatud rahadega koju tagasi pöörduma.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.