Transiidiga seotud ettevõtted ja
analüütikud löövad kokku eelmise aasta majandustulemusi - pronksiöö kahjumiks
võib Eesti riigile kujuneda kuni 6,8 miljardit krooni.
Veel ei ole sellise kahjuni jõutud, kuid kõige hullem stsenaarium võib alles ees seista, sest mõjud võivad avalduda pika viiteajaga, kirjutab Äripäeva ajakiri Logistika.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse ekspert Mario Lambing ütleb välja konkreetse rahalise kahju vahemiku. Kuna aprillisündmuste tagajärjel on Eesti Raudtee veomahud kukkunud ca 40% (kaubavedu sadamate kaudu veidi vähem), siis arvestades transiidisektoris töötavate inimeste arvu ja nende loodavat lisandväärtust, tähendaks püsiv 30-40protsendiline kaubamahtude vähenemine hinnanguliselt kuni 2000 töökoha kaotamist transiidisektoris. Selle mõju SKP-le on 1-2%, ehk 2-4 miljardit krooni.
Koos kaudsete mõjudega on Lambingu hinnangul aga kaotused veel kuni ca 70% suuremad. Kokku tähendaks see siis kuni 6,8 miljardi kroonist kaotust.
Samas möönab Lambing, et reaalsed mõjud on jäänud teadaoleva info põhjal siiski väiksemaks. Kuid mõjud võivad avalduda üsna pika viitajaga: "Pole välistatud, et prognoositud suurusjärgus töökohtade kaotamised transiidisektoris veel aset leiavad," nendib Lambing.
Seotud lood
Harju maakohus tunnistas täna süütegude
toimepanemises massilise korratuse ajal ning röövimises süüdi Sergei
Kassimovi ja mõistis talle karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.
Reformierakonna fraktsiooni liige Silver
Meikar ütles aripaev.ee-le, et 7miljardiline kahju, mis tuli pronksiöö sündmuste
ning Venemaa sanktsioonide tõttu, ei heiduta Eestit.
Suurettevõtete assotsiatsiooni liige ning
suurärimees Rain Lõhmus ütles, et 7 miljardit on väga suur summa.
Venemaa kommunistlik partei jagas medaleid
veteranidele, linnaelanikele ja Pronksimässus osalenud, hetkel kohtu all
olevatele Maksim Revale, Mark Sirõkile, Dmitri Klenskile ja Dmitri Linterile.
Lisaks medalite jagamisele avati linnas ka mälestustahvel Punaarmee
auks, kirjutas Postimees.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.