Ross: majanduskasvu langus eurot lähemale ei too

Märten Ross rääkis, et Eesti üleminekut eurole tuleb käsitleda kui Eestile loomulikku arengut, sest Eesti on Euroopa Liidu liige ning meie majanduspoliitika põhialused on euroala omadega väga sarnased, vahendas Eesti Pank. „Fikseeritud kursi kaudu oleme majanduslikus mõttes olnud euroala liikmed juba pea 16 aastat,” ütles Ross.

„Eesti ainsaks takistuseks euroalaga liitumisel on liiga kõrge inflatsioonitase. Tänu fikseeritud kursile on meie kaupade hinnad küll kontrolli all, kuid peamine inflatsiooni mõjutaja on olnud kiire palgakasv, mis on kergitanud eeskätt teenuste hindu. Meie suhteliselt kõrgem inflatsioonitase peegeldab seega Eesti järelejõudmist arenenud riikidele,” selgitas Märten Ross.

Eesti Panga asepresident tõdes, et majanduskasvu aeglustumine parandab küll meie inflatsioonikriteeriumi täitmise tõenäosust, kuid keskpanga sügisprognoosi kohaselt on euro kasutuselevõtt Eestis enne 2011. aastat siiski ebareaalne.

„Hoides kurssi euro kasutuselevõtule, on oluline, et Eesti täidaks ka edaspidi eelarvekriteeriumi,“ rääkis Märten Ross, rõhutades, et majanduskasvu aeglustumine võib tekitada lühiajaliselt tasakaaluprobleemi ning seetõttu on konservatiivse eelarvepoliitika jätkamine väga oluline. „Samas on eelarve tasakaal vajalik eelkõige siiski nii inflatsiooni ohjamiseks kui ka erainvesteeringute toetamiseks, sest Eesti majanduse usaldusväärsust investorite ja muu maailma silmis on toetanud just ülejäägiga eelarve,” rääkis keskpanga asepresident.