Paneme kirja rahvusliku visiooni Eestist aastal 2035, laetud optimismiga, mille sarnast leidub näiteks Araabia mere kallastel, kirjutab Rene Kukk arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
2035. aastaks võiks Eesti jõuda Euroopa enim arenenud riikide sekka, saada Põhja regiooni teenäitajaks tehisintellekti arendamises ja energeetikas, pakkudes samas elanikele parimat elukeskkonda.
Kuid seda on võimalik saavutada ainult täna julgeid ja pikaajalisi otsuseid tehes. Edu aluseks võiks olla “Eesti 2035 Rahvuslik Visioon”, mis aitab ambitsioonikad plaanid reaalsuseks teha.
Miks seda vaja on?
Üheksakümnendatel panid maailma juhtivad majandusteadlased kirja niinimetatud
„Washingtoni konsensuse“ reformide paketi, mida soovitati globaalselt järgida majanduskasvu edendamiseks.
Paketis sisaldub hulganisti soovitusi, kuid plaanide elluviimise eeldusena tuuakse välja majanduse strateegilist juhtimist läbi pikkade perioodide.
Teisisõnu, selleks et üle pika perioodi kiiret kasvu saavutada on vaja kõigepealt rahvast veenda, et tuleviku nimel tasub pingutada. Visioon aitab ebakindlal ajal julgust sisendada ning nii iseendale kui ka välisele maailmale selgitada, kes oleme ja kuhu plaanime minna.
Samuti aitab rahvuslik visioon kokku siduda suure hulga eraldiseisvaid plaane, luues ühese pildi tulevikust kus Eesti võiks olla üks Euroopa parimaid kohti elamiseks.
Kuidas selleni jõuda?
Alustuseks on vaja seada julged ja pikaajalised sihid kriitilistes valdkondades nagu majandus, energeetika, keskkond, teadus, julgeolek, jms. Sihid võiksid olla pigem liiga ambitsioonikad kui konservatiivsed. Isegi, kui saavutame pooled omale seatud suurtest eesmärkidest, on see piisav motivaator, et inimesi julgetele tegudele inspireerida!
Järgmiseks on vaja kokku leppida strateegiad alameesmärkide saavutamiseks lühematel ajaperioodidel. Selline mõttetegevus aitab selgust saada, mis on peamised valdkonnad, kuhu soovime ressursse suunata ja mida vähem tähtsaks peame.
Näiteks üheks Eesti suureks sihiks võiks olla majanduse mitmekordistamine 2035. aastaks – selleni jõudmise ühe viisina olgu Eesti juhtroll tehisintellekti arengus Põhja regioonis.
Tehisintellekti strateegia võiks omakorda sisaldada sobiva seadusandluse kiirkorras loomist, valdkonna talentide ja ettevõtete siia meelitamist nagu ka kapitali kaasamist era- ja riigisektorist. Seejärel saame juba regulaarselt jälgida Eestisse loodud uute tehnoloogiafirmade arvukust, nende loodud lisandväärtust ja kaasatud investeeringute mahtusid.
Selleks, et visioon tegudes kajastuks, peaks pikaajaliste sihtide seadmise eest vastutama valitsus kõrgeimal tasemel. Kuna teatud valdkonnad ‒ nagu energeetika ja meditsiin ‒ nõuavad spetsiifilisi teadmisi, tuleks strateegiate loomise protsessi kaasata tipptasemel eksperte Eestist ja väljastpoolt.
Strateegiate elluviimisest võiks saada üks peamisi näitajaid ministeeriumite efektiivsuse hindamisel. Mõneti on protsess sarnane ettevõttete juhtimisega, kus juhtkond seab pika perspektiiviga plaanid, erinevad osakonnad viivad plaane ellu ning iga aasta lõpus hinnatakse tulemusi.
Muutuvas maailmas on tavaline, et ambitsioonid ajas erinevad ja mõned valdkonnad teistest enam tähtsust omandavad. Seetõttu võiks visiooni vaadata pigem „elava organismina“, mida regulaarselt uuendada ning mille üle pidevat diskussiooni pidada.
Julged plaanid toovad nähtavaid tulemusi
Kaheteist aasta eest kolisin tudengina Araabia Ühendemiraatidesse majandust õppima ning olen sellest ajast regiooni paikseks jäänud. Mis on üks asi, mida Eesti võiks Lähis-Idast üle võtta? Väidan, et vastus seisneb julgetes plaanides ja optimistlikus visioonis.
Näiteks Araabia mere riikide visioonid näevad tihtipeale ette mitmekesise majanduse loomist, mis ei sõltu maavaradest, kuid samas ka elukeskkonnale tähelepanu pööramist. Tihtipeale saab lugeda uute megaprojektide kohta, sealhulgas tervenisti uute linnade arendamisest, mis nii kohalikele kui ka väljastpoolt tulnutele uuteks tõmbekeskusteks võiksid saada. Laiem siht on jõuda erinevates valdkondades kogu maailma juhtivate riikide sekka.
Kindlasti ei piisa ainuüksi ambitsioonikatest plaanidest, kuid olen märganud, kuidas julged plaanid on aidanud regiooni energiat juurde tuua. Näiteks on viie aastaga Dubaisse lisandunud umbes pool miljonit elanikku, tänavad on täitunud rahvamassidega ning linnas jalutades on näha pea igas nurgas ehitustegevust. Palju on tunda optimismi ning kõik soovivad põnevast tulevikust oma osa saada.
Jõukate riikide ühiseks tunnuseks on, et iga noorem põlvkond on oma vanematest paremale elujärjele jõudnud. Eestile rahvusliku visiooni loomine võiks aidata rohkem ressursse tulevikku suunata, julgeid plaane reaalselt ellu viia ning ka laiemale maailmale meie ambitsioone tutvustada.
Öeldakse, et ilma visioonita ei ole tulevikku. Seetõttu on viimane aeg, et Eestile tuleviku visioon kirja panna.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2025.
Võistlustööd ilmuvad
Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.
Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile
[email protected].
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!