Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor
Indrek Peterson ütles aripaev.ee-le, et ehitusturul mingit paanikat veel pole,
pigem on tegu kerge maandumisega.
Peterson ütles, et peamiselt on vähenenud elukondliku kinnisvara ehitamine, ehituslube on välja antud ligi 30 protsenti vähem, mis annab turul ka tunda. Samas on mitte-eluruume rohkem ehitama hakatud, kasv on koguni 11 protsenti.
Peterson näeb eelkõige ehitusturu päästjana riigihankeid, eelkõige Euroopa Liidu struktuurfondidest tulevat raha, mis läheb infrastruktuuride rajamisse. "Riigi ülesanne ongi raskel ajal ehitussektorit toetada," märkis ta.
Ehitushinnad on nii eelmisel sügisel kui ka tänavu kevadel veidi langenud, ent nüüd loodab Peterson olukorra stabiliseerumist. Seetõttu Peterson koondamisi ette ei näe. Samas on tööjõudu hoopis lihtsam leida.
Peterson möönis, et võrreldes eelmise aasta algusega, kui turul valitses eufooriline meeleolu, ollakse rahulikumaks jäädud. Ta märkis, et eelmisel aastal oli ehitussektoris hõivatud 81 000 inimest. "See on liig mis liig!" ütles ta.
Kuna mitmed väiksemad arendajad on makseraskustes ning esimesed pankrotid on käes, siis on ehitusettevõtjaile probleemiks, et arendajad jäävad võlgu. "See tendents on suurenenud," kinnitas Peterson.
Hiljutise tulumaksuseaduse muudatuse mõju Peterson ehitussektorile oluliseks ei pea. "Pigem mõjutab see kaubandust."
Seotud lood
Eesti Ehitusettevõtjate Liit tellis Tartu
Ülikooli Ettevõttemajandamise Instituudilt uuringu selgitamaks, kuidas meie
lähiriikide ehitussektor majanduslanguse tingimustes käitus ja mida saaks teiste
kogemustest üle võtta.
Ehitusbuumi ajal kiiresti, korraga ja palju
ehitamise meetodil kerkinud kinnisvarakülad ning hooned pakuvad järgnevatel
aastatel ehitusfirmadele uut tööd.
Soomlased kardavad Eesti majanduse
jahtumise pärast siinsete ehitajate sisserännet, kirjutavad YLE
uudised.
Ehitusmess Eesti Ehitab 2008 on
ehitussektori ettevõtete juhtide sõnul korratu üritus, mis on liiga kulukas.
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.