Pealinnas leidub mitmeid perearstikeskusi,
kes küsivad patsientidelt ambulatoorse külastuse korral vabatahtlikku ehk
sisuliselt varjatud visiiditasu. Paraku pole see seadusega kooskõlas, kirjutab
ajaleht Pealinn.
Ravikindlustuse seaduse kohaselt ei tohi perearst nõuda kindlustatud isikult ambulatoorse külastuse korral visiiditasu. Sellest hoolimata küsitakse patsientidelt mõnes perearstikeskuses vabatahtlikkuse alusel 10-50 krooni, kinnitades, et raha kasutatakse näiteks halduskulude tasumiseks, meditsiiniaparaatide ostmiseks, kilesusside, analüüsitopside vms soetamiseks.
Tallinna kesklinna elanik Jelena Petuhhova räägib, et perearstikeskuses Sinu Arst suunatakse patsient pärast vastuvõttu registratuuri, kus temalt küsitakse 35 krooni. „Ja kõik maksavad, justkui see oleks iseenesestmõistetav,” märgib naine.
Kui Petuhhova aastaid tagasi esimest korda perearstikeskusesse läks, küsiti temalt enda sõnul registratuuris kohe 50 krooni. „Mul polnud nii palju sularaha kaasas, oli ainult 20 krooni. Siis öeldi, et andku ma seegi,” kõneleb ta. Toona ei antud Petuhhovale ka mingit kviitungit arve tasumise kohta.
Perearstikeskuse Sinu Arst juhataja Anneli Kalle ütleb, et patsientidele (v.a alla 7-aastased lapsed ja pensionärid) antakse nende keskuses võimalus maksta perearsti visiidi järel tasu 35 krooni. “Kuid kui inimene ei soovi või ei saa seda raha maksta, siis probleemi sellest ei tule,” lausus ta.
Tasu maksmine ei ole Kalle kinnitusel kuidagi seotud meditsiiniteenuse saamisega, arstiabi osutatakse patsiendile ettenähtud mahus ja kvaliteediga, sõltumata sellest, kas ta soovib vabatahtlikult annetada või mitte.„Kõigepealt saab inimene teenuse kätte ja kui ta on sellega rahul, võib ta soovi korral meid omaosalusega toetada,” märgib Kalle. Senikaua, kuni Eesti tervishoiusüsteem ei suuda katta perearstikeskuste tegelikke kulusid, on arstid tema sõnul sunnitud toime tulemiseks välja mõtlema alternatiivseid võimalusi.
Visiiditasu küsimisega on probleeme olnud teisteski pealinna perearstikeskustes. Näiteks 2007. aasta sügisel haigekassa poolt tellitud perearstide kättesaadavuse uuringust selgus, et 4% vastanutest on pidanud perearsti vastuvõtul visiiditasu maksma.
Eesti Perearstide Selts suhtub vabatahtliku visiiditasu küsimisse taunivalt. „See pole seadusega kooskõlas, aga kuna seadus ise on veidi auklik, taandub vabatahtliku visiiditasuga seonduv pigem eetikale ja paraku esineb siin aeg-ajalt libastumisi,” ütleb seltsi juhatuse esimees Madis Tiik.
Ka abilinnapea Merike Martinson on korduvalt pealinna perearstide tähelepanu sellele juhtinud, et vabatahtliku annetuse küsimine tuleb lõpetada. Paraku pole linnal õigust perearste karistada, küll aga võib seda teha haigekassa.
Seotud lood
Sotsiaalministeerium tahab koostöös
haigekassaga vähendada poole võrra nende eriarstide arvu, kes peavad Eesti 11
üldhaiglas vältimatu arstiabi andmiseks ööpäev läbi valves olema.
Kokkuhoiu nimel tahab haigekassa vähendada
ravipäevade arvu, ja kui patsient ettenähtud perioodist kauemaks ravile
jäetakse, satub haigla ise majandusliku surve alla.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.