• OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • 01.04.08, 08:47
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Alternatiivenergia on kallis

Alternatiivenergia kasutuselevõtt Eestis on alles lapsekingades, üks põhjus on praegu kasutatava energia madal hind.
Alternatiivenergia teemal võtavad hoogsalt sõna nii ökofanaatikud kui ka roheliste lobistid. Näiteks ookeanist soojusenergia kättesaamine on küll perspektiivikas, kuid praegu veel kallis, vesiniku abil soojuse ja puhta joogivee saamine on aga liiga ebastabiilne.
Enamasti taandubki kõik ikka rahale ehk lihtsale küsimusele: kui palju energia maksab ning milline on energiaallika kasutegur.
Teades, et teadlastel on töös kümned hullud ja vähem hullud ideed, palusime energiavaldkonda tundvatel inimestel kommenteerida võimalikke alternatiivkütuseid.
Tallinna Ülikooli keskkonnauuringute osakonna juht Jaan-Mati Punning sõnab, et kõikide pakutud variantidega on palju probleeme, enamik juba ammu tuntud asjad, mõned leiutaja Jaan Tatika tööpõllult.
"Põhiline on küsimus, kui palju miski maksab. Teiseks, milline on huvigruppide lobitöö," lisab Punning.
Eesti esienergeetikuks nimetatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika valdkonna asekantsleri Einari Kiseli sõnul on tõusude-mõõnade energiat püütud rakendada juba pikemat aega, kuid suuremahulist energiatootmist pole veel õnnestunud tööle saada. Meil saaks Kiseli sõnul kasutada ehk laineenergiat.
"Tuumajaam on üks reaalsetest alternatiividest Eestile. Jättes kõrvale põlevkivi-, tuule- ja biomassiprojektid, võib reaalselt rääkida ka gaasiturbiinidest," kinnitab Kisel.

Seotud lood

Uudised
  • 19.03.08, 12:45
Eestil on lihtne maksta 50 aastat tuumajaamalaenu
Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi juhtivteadur Anto Raukas ütles aripaev.ee intervjuus, et väiksem tuumajaam maksaks praegu umbes 30 miljardit krooni ja see tuleks ehitada loomulikult laenuga.
Uudised
  • 19.12.07, 19:35
USA valmistub taastuvenergiale üleminekuks
USA president allkirjastab täna energiakava, mis kõrvaldab poelettidelt 100vatised hõõglambipirnid ja sunnib autotootjaid energiasäästlikke masinaid tootma.
Uudised
  • 25.01.08, 16:57
Eesti Energia plaanib 2025. aastaks taastuvenergia osakaaluks 20-30%
Eesti Energia Taastuvenergia ettevõtte juht Ando Leppiman ütles tänases online-intervjuus, et ettevõte plaanib 2025. aastaks toota 20-30% energiast taastuvatest allikatest.
Uudised
  • 14.03.08, 18:28
Viru-Nigula tuulepark paneb tuulikutele testihääled sisse
Eesti elektrisüsteemi toimimise eest vastutav OÜ Põhivõrk ja Viru-Nigula tuuleparki haldav OÜ Nelja Energia leppisid kokku tuulepargi puuduste likvideerimise edasises ajakavas.
  • ST
Sisuturundus
  • 14.11.24, 16:24
Lindström: müügiinimeste tugevuste arendamine hoiab tiimi motiveeritu ja tulemuslikuna
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele