Rahandusministeerium saatis
kooskõlastusringile investeerimisfondide seaduse eelnõu, mille kohaselt
muudetakse investeerimis- ja pensionifondide reklaamimise tingimusi ning
laiendatakse fondide investeerimisvõimalusi.
Sellega seoses muudetakse ka väärtpaberituru seadust, Eesti väärtpaberite keskregistri seadust ning äriseadustikku, teatas ministeerium.
Eelnõuga tehtav peamine muudatus on investeerimis- ja pensionifondide kohta avalikustatava teabe ning reklaami korra täpsustamine. Muuhulgas sätestatakse eelnõuga üldreegliks vähemalt üheaastane periood, mida fondivalitseja tohib aluseks võtta oma fondi tootluse reklaamimisel.
Kuna investeerimisfondide mahud on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud ning nendesse investeerimine on muutunud Eestis üha populaarsemaks, on rahandusministeerium teinud seaduse eelnõus täiendusi, et pakkuda paremat kaitset tavainvestoritele. 2007. aasta lõpu seisuga oli Eestis registreeritud investeerimis- ja pensionifondide maht kokku 34 miljardit krooni.
Muudatuste ajendiks on eelkõige juhtumid, kus fondivalitseja on reklaami tarbeks valinud fondi tootluse väljatoomiseks kõige sobivama ja üldjuhul lühikese perioodi. Eelnõus toodud muudatuste eesmärgiks on tagada investorile võimalus teha igakülgselt kaalutletud investeerimisotsus asjakohase ja adekvaatse informatsiooni põhjal.
Eelnõuga täpsustatakse ka nn eurofondidele kehtestatud investeerimispiiranguid. Nii näiteks võimaldatakse investeerimisfondi varasid edaspidi paigutada rohkem teistesse investeerimisfondidesse juhul, kui need on väärtpaberibörsil kaubeldavad. Sisuliselt võrdsustatakse sellega investeerimise tähenduses väärtpaberibörsil kaubeldavad investeerimisfondide osakud teiste börsiväärtpaberitega. Eelnõuga täpsustatakse, millistesse börsil noteeritud väärtpaberitesse ning konkreetsetesse rahaturu- ja tuletisinstrumentidesse võib fondi vara investeerida.
Lisaks on eelnõus tehtud muudatuste eesmärgiks viia Eesti seadusandlus kooskõlla Euroopa Liidu vastava direktiiviga. Direktiivi ülevõtmine Eesti fondivalitsejatele väga suuri muutusi kaasa ei too, kuna eelkõige täpsustakse fondide investeerimispõhimõtteid keerulisemate instrumentide (näiteks tuletisinstrumentide) osas, kuhu Eesti investeerimisfondid oma varasid väga palju üldjuhul ei paiguta.
Äriseadustiku muutmisettepanekud annavad börsiettevõtetele edaspidi võimaluse aktsitakapitali lihtsustatud korras suurendada. Muudatuste eesmärgiks on teha kapitali kaasamine börsiettevõtete jaoks kiiremaks, võimaldades nii uusi kui täiendavaid aktsiaemissioone korraldada paindlikemal alustel.
Eelnõu saadeti esimesele kooskõlastusringile ning kõikide huvipoolte arvamused ja ettepanekud sellele on oodatud.
Seotud lood
Finantsinspektsiooni finantsteenuste
järelevalve divisjoni juht Andre Nõmm on rõõmus, et investeerimis- ja
pensionifondide reklaam uued piirangud saab, öeldes, et seni on fonde võrreldud
väga erinevatel alustel.
Rahandusministeeriumis on valminud teise
samba pensionifondide eelnõu, mis keelaks alates 2011. aastast fondidel
osakute väljalaskmistasu võtmise ja alandaks valitsemistasu piirmäära
konservatiivsetel fondidel 1,5 protsendilt 1,2 protsendile.
Eestlased maksavad oma pensionisammaste
eest Euroopa kõige kõrgemat valitsemistasu.
Languse edaspidine ulatus sõltub suures
osas maailmamajanduses ja finantsturgudel toimuvast, mitte niivõrd kohalikest
fundamentaalnäitajatest, kinnitas Avaroni partner ja fondijuht Valdur
Jaht.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.