Möödunud neljapäeval toimunud Eesti Energia
nõukogu koosolekul kerkis muude teemade kõrval üles ka energiafirma viimine
börsile, mille osalised tagantjärele lihtsalt mõttevahetuseks tembeldada
soovivad.
Eesti Energia tegevjuhi Sandor Liive sõnul sellist teemat ametlikus päevakorras polnud. "Kui mõni nõukogu liige midagi arvab, siis see on selline asi, mida ma ei pea võimalikuks kommenteerida," vastas Liive, kes enda sõnul tunneks vaid rõõmu, kui börsilemineku plaan reaalne oleks.
"Börsile minek on üks võimalus, kuidas lisakapitali juurde saada, kui seda puudu jääb. Ma kindlasti näeksin, et see on hea plaan, aga tean väga selgelt, et see on omaniku otsus. Ja mida rohkem ma teile räägin, seda vähem tõenäoline on, et see tuleb," sõnas Liive.
Liive lisas, et omaniku vastava otsuse korral oldaks kohe börsile minekuks valmis.
26. märtsi Äripäevas ilmunud börsikülje artiklis "Tallinna börsil napib täna uustulnukaid" väitsid mitu küsitletut, et just Eesti Energia aktsia oleks nende jaoks huvipakkuv.
Energiafirma nõukogusse kuuluva Meelis Atoneni sõnul valgustas juhatus lihtsalt teemat üldisemalt. "Samamoodi tuli seal jutuks see, et näed Reiljan on Sõõrumaalt laenu võtnud ja Sõõrumaa oli eelmine Eesti Energia nõukogu esimees. Kui koosolek kestab kolm tundi, siis selle jooksul võib palju teemasid läbi käia, aga see ei tähenda, et asi oli mingis otsustamisfaasis," sõnas Atonen.
Atonen näeb Eesti Energia börsile minekut üldse negatiivses valguses. "Mina näeksin esimese asjana, et tootmine ja ülekandevõrgud muutuksid teineteisest sõltumatuks. Äripäev on ka kirjutanud, et Eesti Energia on monopol, kes ise toodab ja siis valib, kelle toodangut tarbijale müüakse. Kui praegu läheks see üks suur kontsern tervikuna börsile, siis Eestis vastaval elualal mingit konkurentsi ei tekigi," leidis Atonen.
Teise Eesti Energia nõukogu liikme Jürgen Ligi sõnul takerdub börsile minek just erimeelsuste taha koalitsioonis. "Börsilemineku plaanid on teoreetiliselt olemas olnud, kuid midagi praktilisemat ei ole siin ette võetud, kuna koalitsioonipartnerid pole sellega päri. See pole ka otseselt päevakorras olnud, kuid möödunud nõukogu koosolekul tuli jutuks küll," sõnas Ligi.
Ligi andmetel on räägitud börsile minemisel just 20protsendilisest suurusjärgust.
Äripäevale laekunud vihjet, et Eesti Energia börsilemineku taga seisab plaan hankida finantseeringuid tuumajaama ehitamiseks, pidas Ligi vägivaldseks. "See on natuke vägivaldne seostamine. Lisakapitali kaasamine on kindlasti teema, kuid selleks ei pea tingimata börsile minema. Tuumajaama finantseerimiseks on eraldi skeem," selgitas Ligi.
Kommentaarid:
Kalle Viks, Tallinna Börsi turuteenuste osakonna juhataja
Oleme riigiesindajatega riigiettevõtete börsiletoomise teemadel suhelnud, sest see on üks asi, millega riigijuhid saaksid kaasa aidata majanduse arengule tervikuna. Kindlasti Eesti Energia on väga huvitav ettevõte, kes võiks börsile tulla.
Menetluse alustamisel me selle avalikustame, kuid siiani pole rõõmu olnud sellist teadet nende kohta teha, ootame pikisilmi.
Suured riigiettevõtted võiksid vabalt börsile tulla ja nii oma investeeringuid finantseerida, kuid eks need reaktsioonid on isikuti olnud erinevad. Palju täpsemaks ilmselt ei saa minna.
Rein Kilk, Eesti Energia nõukogu liige
Eesti Energia on juba praegu börsinõuetele vastav ettevõte ja börsilemineku toetuseks on mitmeid argumente. See aitaks Eesti Energial kaasata kapitali tuleviku mahukate investeeringute kontekstis, muudaks firma riigi käes likviidseks varaks, laiendaks Eesti Energia tegevust, annaks riigile korraliku dividenditulu ja suurendaks ettevõtte usaldusväärsust ning läbipaistvust. Need on aga minu isiklikud argumendid ettevõtja seisukohalt, mitte nõukogu arvamus. Kindlasti tuleks kuulata ka vastuargumente. Praegu mingeid kindlaid otsuseid börsile mineku osas ei ole.
Juhan Parts, majandus- ja kommunikatsiooniminister
Eesti Energia börsile viimist ei ole praegu kavandatud ega otsustatud. Sellist küsimust ei olnud ka nõukogu viimase istungi päevakorras. See, kas Eesti Energial on vaja kaasata täiendavat omakapitali ja mil moel on seda otstarbekas teha, tuleb päevakorda siis, kui otsustatakse suuri investeeringuid elektri tootmisesse. Börsileminek on üks võimalus, mida võib kaaluda. Eesti Energia üldkoosoleku ülesandeid täitva ministrina ootan ma aga esmalt seda, et saaks paika Eesti Energia pikemaajaline investeeringute kava.
Seotud lood
Käesoleva aasta märtsis
lõppenud majandusaasta tulemusena ulatusid Eesti Energia äritulud 9,1
miljardi kroonini, ärikasum 1,1 miljardi kroonini ja puhaskasum 0,7 miljardi
kroonini. Majandustulemustele avaldas kõige suuremat mõju süsinikdioksiidi
heitmekvootide müügi lõppemine.
Eesti Energia elektrimüük Eestis moodustas
2008. a märtsis 673 gigavatt-tundi (GWh), mis on 26 GWh ehk 4,1% rohkem kui
varasemal aastal.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.