Majandusanalüüsi osakonna juhtaja Andrus
Sääliku sõnul on loomulikult paljud tegurid panustanud meie majanduse
jahtumisse, kuid põhiprobleem on majandusanalüütikute ja investorite negatiivne
suhtumine Balti riikidesse.
„See, mis meid kõige rohkem mõjutab, ei ole mitte majanduskasvu vähenemine, vaid see, et meie suhtes on vaated muutunud negatiivsemaks, mis viisid meil intressimäärad rohkem üles kui Euroopas. Vanasti oli euro ja krooni intress sarnane, nii see enam ei ole,“ ütles Säälik ministeeriumi prognoosi tutvustaval pressikonverentsil.
Analüütik nägi majanduses kauaoodatud positiivseid märke. Ministeerium on Sääliku sõnul trendid õigesti ära tabanud, kuid protsessid on oodatust tunduvalt kiiremini toimunud. „Meie 2005.-2006. aasta majanduskasv, mis baseerus odava laenuraha sissevoolul, pidi lõppema. See on toimunud oodatust aga kiiremini, seetõttu ongi meie prognoos ja olukord kehvemad, kui lootsime. Areng on riskide vähenemise suunas. Välisinvestoritel pinnuks silmas olnud jooksevkonto defitsiit väheneb. Vähenenud on laenude kasv, inimeste säästmine suurenenud,“ lisas ta.
Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt peaks 11-12% suurune üle võimete käiv majanduskasv jõudma normaalsele tasemele ehk 6,4%ni 2009. aastal. „Meie nägemus on, et vaatamata riskidele ja probleemidele, ei näe me majanduse vundamendis tõsiseid probleeme, toimub kohandumine,“ sõnas Säälik.
Seotud lood
Tänasel valitsuse kabineti nõupidamisel
osalenud ministrid leidsid, et Eesti makromajanduslikud näitajad on tugevnenud
mullu kevadel ihaldatud tulemuseni.
Rahandusministeeriumi tänase prognoosi
kohaselt kasvab Eesti majandus käesoleval aastal 3,7 protsenti, mis on 1,5
protsendi võrra vähem kui sügisel prognoositud.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.